29.10.08

Noh, nüüd pole päris ammu midagi kirjutanud. Ega asi vist suuremas osas viitsimises - no niiiiiiiiii raske tundub arvuti lahti teha ja miskit trükkida siia. Aga no egas midagi, täna siis midagi kirjutan.
Eriti midagi huvitavat pole olnud. Esmaspäeval sõitsin poni teist korda, oli teine juba natuke hobusemoodi (no või siis ponimoodi). Aga hullult naljakas on küll. Noh, kui Annu selga läheb, siis saab olema VEEL naljakam, sest ta ju minust veel pikem. Vaene poni :D
Siis eile olin autokoolis ja oli siis esimene tund veoautoga. No algus oli väga pöörfikt. Käigud sain vahetatud ja pidurdatud ja edasi mindud ja... No nagu lipsti ühesõnaga. Ja siis pidin ma suutma auto parkimisplatsil normaalselt kasti tagurdada. Ma lihtsalt mainin, et ma olin elus kolmandat korda auto roolis. Ja see auto mu istumise all oli korralik 10-11 meetrine monstrum. Väikese auto sain eelmine kord nagu täiesti seeditavalt tagurdatud, aga... No seekord läks muidugi täiega aia taha ja suutsin auto mingi 4 korda välja kah suretada. Uuuh. No siis mingil hetkel loobusime ja tegime muid harjutusi, nendega ei olnud probleemi. Eks see nüüd leidis tõestuse, et naised ei oska tagurdada. Aga samas see vist ainult Eestis nii. Kui ma Harriga oma arvamust jagasin, siis ta vaatas mind väga „yeah, right“ pilguga. Nohjah. Aga ma ei anna alla ja täna üritasin endale väga selgeks teha, et kuidas ja mismoodi need rattad ikka tagurpidikäiguga kulgevad. No homme uus tund, loodame parimat.
Täna oli vaba päev, aga kuna Annu Helsingis käeopil, siis olin nõus ikkagist Santtu ja Rantana sõitma. Juhaniga tegin natuke kavalette, täitsa seeditav oli.
Eile tegin erinevate sõpradega pikemaid msn-i vestlusi ja sain targemaks Eesti elu koha pealt kah natuke. Ühtlasi suutis Rom mulle täieliku Pratchetti-maania peale ajada. Aga kas ma viitsin sellepärast raamataukokku mina? Ei, otse loomulikult mitte. Jumal õnnistagu Limewire`t :D
Ja muud midagi polegi nagu tarka öelda. Nii et adios!

24.10.08

Nii. Eile oli palju asju, mida tegin esimest korda. Esiteks siis imblesin hommikul jälle autokooli ja sain esimest korda tänavale täitsa. No ma seda ei maini, et see oli mingi eriline kõrvaltänav ja vastu tuli seal umbes 6 autot tunni aja jooksul. AGA ma sõitsin autokooli tagasi kah ja siis oli jumala liiklus ja puha. Ja isegi ühe ringi suutsin üle elada. Juhuu! Järgmine tund olen siis jälle parklas ja veoautoga. Lahe :D
Siis imbusin talli. Ja siis oli niisama imbumine ja siis läksin Juhaniga hüppama. No täna oli siis selline aed meil seal, millele Juhan ei läinud juba alguses 10 meetri lähedalegi. Oleksin pidanud juba siis aimama, et ega see asi hästi ei lõppe. No ei lõppenudki. Tuli siis esimene kukkumine Juhani seljast, kuna me üritasime teha lähenemist „ära sõida peale nagu kasakas“. No see ei läinud läbi ja Juhan jäi seisma ja Maarja kukkus nagu küpse õun sealt :D Pärast tegin ikka kasakalähenemist ja sai üle pekstud ta sealt...
Asjaga kaasnes ka see, et kumbki mu kätest ei toimi väga. Vasak käsi on randme juurest vähe valus ja parem õla juurest. Jah, ma panin kohe külma peale. Ei, enam väga hull ei ole. Ei, ükski luu pole katki. Jah, ma usun et homme on juba veel parem. Jah, kui ma lähen arstitõendit tooma, lasen arstil arvamust avaldada. Nõu niid tu vörri. Lihtsalt igaks juhuks mainin. Asja põhipoint siis see, et tuli esimene kukkumine kah kohe.
Aga midagi muud huvitavat pole. Adios!

22.10.08

Heippa hei. No täna oli vist minu siinoldud aja kõige seiklusrikkam päev raudselt. No äratus (mainiks, et vabal päeval!) oli kell 06.45 ja veerand kaheksa sain siis Karppaga Ylöjärvile. Noh, seal olin pool kaheksa ja siis pool tundi imblesin niisama ringi. Ja muidugi ei võinud ümbruses olla miskit Coffee In´i taolist kohta kus imbuda. Ehk siis ainus koht, mis kella 7-st lahti, on K-Supermarket. No eniveis kell 8 siis imbusin oma esimesse sõidutundi. Ja NII LAHE OLI! Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks autoga juhtimine meeldida. Pigem nagu arvasin, et see saab olema selline talumist vajav paratamatus. Aga ei, hullult lahe oli. Ma arvan, et ma kõige lootusetum ei ole isegi. Ja ma ei suutnud isegi ühtegi korda autot välja suretada ja isegi esimene kohalt liikumine oli täitsa kontrollitud ja puha. Aga noh, ma usun et järgmine kord saab juba hirmsam olema. Kohalt liikumine, seisma jäämine ja kolme käigu vahetamine ei näita just andekuse tippu...
Nojaa. Siis imbusin koju ja tegin mannaputru. Hullult nämma oli. Ühtlasi mõtlesin ka asju, mida jõuludeks tahan saada ja need on üsna veidrad – maitseainetepurgid, seinakell, DVD mängija...
Siis läksin esimest korda poniga sõitma. No hullult naljakas oli. Aga tööd peab temaga ikka räigelt tegema. Loomal ei ole ikka vabsee tasakaalu ja galopis on ta kolme/nelja-aastase looma tasemel ütleks. Eniveis maneesi kogunes paras publik ja kõik naersid, mina ise vast kõige hullemini sealjuures.
Siis imblesin Juhaniga maastikule ja tagasi jõudes olime ikka korralikud porikäkid.
Ja siis imbusin autokooli. Haah, üks teooriatund veel ja siis on veoauto (tahtsin juba kirjutada koormaauto) teooria läbi ja jääb veel nädal väikse auto teooriat. Juhuu.
No asja point on see, et ma unustasin telefoni koju. Ja siis üritasin koolist helistada Annule, aga öeldi, et number pole kasutuses. No ja einivei asja põhipoint, et ma siis kõndisin Ülöjärvilt koju. Tegin diili, et üritan hakkama saada tunni ajaga ja ära tegin!!! See maa peaks siis olema midagi 9 kilomeetri kanti. Aga nüüd ma olen kodus ja puhkan jalgu. Vot selline päev siis.
Lisaks pean meeles pidama, et vaja ära teha pildid, arstitõend ja Annule interneti-kaablit meelde tuletada, et ma endale lõpuks püsiva normaalsuse saaksin koju.

21.10.08

Sara – Rauhan Aika

Täna on konkreetselt terve päeva nonstop sadanud. Täiesti masendav. Annu liigutas KÕIK loomad ise (aplaus palun :D), nii et mina sõitsin siis ainult Juhani, Annu andis trenni kah. Ja no täitsa lõpp. Enamuses tegelesime siis minu käte eraldamise ja lõdvestamise ja no otse loomulikult hobuse lõdvestamisega. Ja hobune oli niiiiiiiii hea. Täna ei tekkinud mitte ühtegi momenti, kus oleks mingigi pinge tekkinud. Ja kuigi me väga midagi ei teinud peale lõdvestamise, oli hobune pärast vahus. Et siis nii raske ja harjumatu tema jaoks lõdvestamine ja õigete lihaste kasutamine. Annu oli suht vaimustuses jälle peale trenni. No tegelikult mina ka.
Ja Juhanile hakkab heinakõht tekkima. Täiesti lõpp, peab heina vähemaks võtma. Et siis vot nii mõjub kvaliteetne hein väiksemas koguses neli korda päevas. Ise poleks näinud, ei usuks.
Mnjaa. No siis imbusin autokooli. Täna oli selline osa, et mitte midagi ei saanud aru. See tähendab, et sõnadest muidugi sain, aga üldises plaanis oli täiesti nada. Ehk siis jutt käis mootorist ja piduritest ja millest kõigest veel. Hullumaja. Oleks võinud vabalt olla asi eesti keeles, ikka ei jagaks ööd ega mütsi.
No vot. Ja homme kell 8 on siis esimene sõidutund. Uhuuhuuuuuhuuu. No elame, näeme.
Ja siis 9 paiku imbun koju ja naudin vaba päeva. Ja teen mannaputru. Nämmu. Aga nüüd ma imblen Annu juurde ja ärin need sada kirjutist siin netti üles.
Aidaa!

20.10.08

3 Doors Down – Citizen Soldier

Täna olime siis Jenniga tööl ja midagi erilist ei olnud. Tänane teehommik venis eriti pikaks - Miia tõi meile ju Dumle komme Jenniga. Ta nimelt oli ju nädal aega puhkusel Eestis. Oli rahule jäänud. Samal ajal Harri üritas meeleheitlikult Metallica kontserdi pileteid osta telefoniga. Nagu ülejäänud 40000 inimest. Needless to say, ta neid ei saanud. Piletid olid siis tunni ajaga läbi müüdud. Normaalne. Tegelikult on selline asi kah, et 3 Doors Down tuleb soome ja ma tahaks minna. Aga no ei viitsi jamada selle asjaga.
Üldisema poole pealt sõitsin Rantana, Annu teistega hüppas. Meie eilset rada kusjuures. Noh, tema tegi seda kõike muidugi umbes 100 korda professionaalsemalt. Sellega peab vist lihtsalt leppima.
Siis kihutasin pessu ja imbusin autokooli. See nädal on siis veoauto teooriaosa. Suht naljakas oli, ülejäänud 4 meest vaatasid mind natuke imeliku pilguga, aga no pole hullu eksole :) Ühtlasi tuli ka esimene soomekeelne sõna, mille koha pealt laiutas mul täielik tühjus – kitka. No siis Annu võttis mind peale pärast ja seletas ära selle. Hmh. Hüppasime poest läbi ja kuna mul hirmus mannapudruisu, siis ostsin mannat ja kolmapäeval saab siis vitsutada.
Vot. Aga midagi muud nagu polegi. Välja arvatud see, et mu ümberkorraldused võtsid mult selle väärakagi neti vist ära. Eks ma pean siis minema Annu juurde netti lähiajal, siis saab need asjad üles. Ahjaa, tõstsin voodi teise kohta ja uni oli teistsugune kohe. Naljakas, kui palju selline asi võib mõjutada.

19.10.08

Aerosmith – Love in an Elevator

Nii. Eile olin tööl üksi, oli suht tavaline päev. Ahjaa, sain nüüd Annika saadetise kah kätte, aitäh, väga armas :D
Vahepeal vaatasin natuke Helsinki Horse Show`d. Üsna naljakas oli. Jõudsin teleka vaevu tööle panna kui juba vahtis Gunn vastu :) Ja siis kohe järgmise asjana näidati backstage`i, kus vet kontrollis hobuste kaitsmeid. Ja kes see vet oli? Otse loomulikult härra Andres Tuvi... Eestlased jõuavad ka kõikjale!
Siis helistas emme, mis oli kah positiivne. Siis tegin turpsi ja imblesime siis välja rahvaga. No lõppkokkuvõttes olime siis koosseisus Tiina ja ta mees, Tate, Harri, Miia, Annu, Jonna, Jenni ja mina. Tate tegi oma parimat, et sarnaneda võimalikult palju tavalise soome laeva kontingendiga. Aga ta on vähemalt selline naljakas, kui ta purjus on.
Vahepeal avastasin, et soomlased on natuke imelikud kah. No miks peaks restoranis saama kana friikartulitega? Mis siis, et need polnud sellised sügavkülmutatud junnid, aga no ikkagi...Siis otsustasime edasi minna ja Maarja sai ennast tunda tõsise pesamunana, kui arutati, et kas Maarja sinna või sinna ikka sisse saab (soomlased on imelikud, neil mingid 24a. vanusepiirangud). No siis selgus, et Tiina on hull karaokelaulja (Soome noh) ja siis nemad imbusid kusagile karaoket laulma. Õugaimaad nagu :D
Harri imbles siis Tatet koju tirima ja meie Miia, Annu ja Jenniga läksime edasi. Täitsa tore oli, ikka kõik maailma asjad said läbi arutatud. Vahepeal pidin neile tõestama, et Long Island ei ole üldse nii niiduk, kui nad arvasid ja tõestatud see sai. See vist mingi soomlaste värk, et ainult õlut peab jooma :S
Eniveis lõppkokkuvõttes oli tore õhtu ja Miia tegi hulle isiksuseanalüüse terve õhtu. Need olid täitsa naljakad.
Täna hommikul imbusin siis rõõmsameelselt tööle - mis siis et hull uni oli - ja avastasin, et ups, mul vaba päev ja Vilma on tööl. No muidugi und siis enam ei tulnud ja nii ma korraldasin endal natuke kodu ümber. Mulle täitsa meeldib, nüüd on mul selline kolmetoaline elamine :D
Õhtul imbusin siis veel hüppama Juhaniga. Tegelikult lõppkokkuvõttes läks täitsa hästi, peab tunnistama. Siis veel natuke arutasin oma tulevikku kah Annuga. No ta leidis, et KÕVA tööga saaks Juhanist vast mingi 130 looma (mul oli suht, et ohooo), aga et mingit Grand Prix looma temast ei tule (mille peale ma olin suht nii, et no ma siin rohkem rihtisin meetrit...). Siis ta veel ütles lause, et tema leiab, et mina ratsutajana vääriksin hobust, kes nõuaks vähem tööd ja võtaks asjad kiiremini omaks, mis ühtlasi tähendaks siis ka, et edusammud oleks kiiremad tulema. Noh, ei teagi nüüd, et kuidas seda võtta. Mina võtsin nii, et ratsutajana ta mind lootusetuks ei pea. Siis Annu veel mainis, et kuna võistlushooaeg läbi, siis hetkel ta mulle mingit võistluskalendrit ei koosta, et selleni veel aega. Noh, tuleb nii välja, et mul on treener, kes hakkab mulle isegi võistlusi valima. Reaalne värk. Ja ühtlasi ta vihjas, et vaatab, äkki leiab mulle mõne looma võistlemiseks veel kusagilt. Selliste mõtetega imblesin siis magama.

17.10.08

Radiohead – Creep

Nii. Ka täna on terve päeva sadanud. Imeline. Aga täiesti tavaline päev. No olime Jenniga kahekesti tööl ja Annu sõitis ainult 2 hobust, nii et lebo.
Candy oli tal ikka päris räige. Ma nüüd olen halb, aga päris tore tunne oli teada, et ma pole ainus, kellel mõni päev hobune lambist halb on.
Siis Annu veel tegi täna koosoleku, et kuidas ja mida ja millal siis loomadega tegema peab. No muidu kõik väga loomulikud asjad, aga sellise tuunimisega peab arvestama, et hobuse sadulasse panemiseks läheb vähemalt pool tundi ja kui üksi tööl oled, siis võib suht kööga olla vahepeal.
Ja siis saime veel teada, et Annu vaatab hetkel endale veel ühte looma Rootsist. No ma ei tea, praegugi ta väga ei jõua neid sõidetud, mis siis veel saama hakkab? Aga no eks näis...
Ja hetkel midagi muud väga pole. Nüüd olen siin autokoolis ja saan targaks. Täna on ristmikute teema. Päris lõbus.
Hmh. Kuidagi väga uni oli täna koolis. No eks reede annab ennast tunda. Eniveis siis veel sõitsin täna Juhani kah õhtul. Üsna lõbus, pool platsist oli suht porilomp aga teine pool oli jälle hullult hea sõita. Hobune on vasakule juba väga hea, paremale on ikka probleeme, aga ma homme suhtlen Annuga, et kuidas sellest kõverusest tal täpsemalt lahti saaks. Ei saa nagu sõita välimise ratsme peale, kui selleks peaks sisemise läbi saama, aga ei saa...
Nojaa. Ja nii palju veel, et Soome on uskumatu Robbiemaa. Vähemalt üks lugu tuleb tunni aja jooksul raadiost, enamasti rohkem. Täiesti lõpp nagu :D

16.10.08

Weezer – Beverly Hills
Metallica – Enter Sandman

Täna on suhteliselt terve päeva sadanud. Hullumaja. Hommikul vedelesin järjekordselt kümneni voodis. Ei teinud pannkooke!
Siis võtsin ette kaminakütmise. Kui ma üldiselt saan asja endal ühe tikuga küdema, siis täna no mitte ei õnnestunud asi. Paberit ikka kulus ja mingi 5 tikku kah. Veider.
Ja siis ma imbusin Juhaniga maastikule. Kuna täna oli plaan minna, siis mina seda vihma pärast muutma kah ei hakanud – ega me suhkrust tehtud pole. Ja hobusele meeldis?!? Täitsa kündis galopis ja puha, rõõmust tegi isegi paar pukki. Ei tea, ju talle siis meeldib vihm. Aga ikka nii palju sadas, et kaska noka otsast voolas vett. Õnneks Pikeurikas-jope oli täitsa veekindel, nii et ainult püksid said märjaks.
Pärast pesin looma ära kah ja siis lasin tal solaariumis olla. Talle täitsa meeldis, mingi hetk jäi peaaegu magama seal. Me ikka Jenniga oleme arutanud, et need lambid võiks inimest pruunistava toimega kah olla, oleks 2 in 1. Siis lõikasin natuke lakka ja tegin üldise ilukuuri talle, oli teine täitsa metslase olemisega (no ma parem enda juustest ei räägi...). Laupäeval võtan siis Candy ja Teddy ette.
Siis valmistusin autokooliks. Harri on minu transportimisega juba nii ära harjunud, et nii kui ma talle 60 meetri kauguselt küsiva näoga otsa vaatan, tuleb: „Jees, jees 16.00“ :D Siis ma tegin aega parajaks ja Matti ütles juba, et no vaatame, tulevikus saab siis minust suure kõhuga rekkajuht. See ka tore muidugi :D
Autokoolis oli endiselt täitsa normaalne. Aeg tundub ainult iga korraga järjest kiiremini minevat. Täna oli põhiline teema parkimine. Ja no mina ei tea, õpetaja küsib kogu aeg selliseid küsimusi, et ma arvan, et kusagil peab tüng olema aga tegelikult ei olegi. Nojah.
Siis pärast võttis Annu mind peale ja rääkis tagasiteel oma sõbra veterinaari räägitud lugusid inimeste lollusest. No näiteks, et koeral on kõrvapõletik ja siis omanikule antakse tabletid koera jaoks. Paar päeva hiljem omanik helistab, et see kogus peab ikka vale olema ravimil. Et enam rohkem ei mahu koera kõrva. Nagu mida imet???
Ja siis ma rääkisin siin Vilmaga natuke aega, teda pole nii nädal aega tallis näinud (ta ise kah kurtis, et hullumeelselt imelik oli haige olla). Ühtlasi sain teada, et teisel novembril meil siin võistlused. No eks üritame siis osa võtta, vaatame mis saab...
Ja rohkem pole nagu midagi rääkida, nii et adios!

15.10.08

Tänase päeva lugu: Ella Fitzgerald – You Give Me Fever

Täna oli vaba päev, mis tähendas....PANNKOOKE! Ega ometi eksole :) Ja siis lebotamist. Kuna Juhan oli esmaspäeval eriti jube (ja ma sõitsin Tiina trennis, vaene tema), siis eile andsin talle puhkust ja täna vahetasin suulised kolmeosaliste vastu ja nagu hoopis teine hobune. Aga kuna need tekitavad talle suukatkisust (lahe väljend), siis nendega ilmselt ainult ratsastan ja hüppan ja maastikul siis käin tavalistega. No vaatab, kas selline süsteem toimib. Ja siis ma olen veel kodu koristanud ja niisama elanud natuke. Ja nüüd imblesin jälle autokooli ja kirjutan siis seda üllitist, kuni meie õpetaja kohale imbub. Mida ta just tegi, nii et jätkame hiljem.
Hahhaaa. Hetkel tundub, et asi polegi päris lootusetu. Siiamaani olen kõigile küsimustele vastust teadnud. No mis siis, et ma väga rääkida ei armasta ja siis on peale küsimust hullpiinlik vaikus. Aga tundub, et täna olen suhtlemmiklaps või nii...
Ja nüüd imbun kodus ja söön sinihallitusjuustupastat. Nämmu.
Ja laupäeval siis vist lähme rahvaga linna peale. Ma pole eriti täpselt aru saanud, et kes tulevad, aga no eks see paistab :)

14.10.08
Tänase päeva lugu Jon Bon Jovi – Welcome Wherever You Are

No mitte pole vahepeal olnud aega ega jaksu kirjutada siia midagi ja netti pole kah olnud.
Laupäeval siis pügasime Teddy ära. No tohutu lust on pügada looma, kes natukene protestib ainult kõrvade pügamisel. Ei tulnud just minu parim pügamine, aga piisavalt kena küll.
Ja siis õhtul imbusime Annu juures ja sõime ja sõime ja sõime. Karppa ikka tundis muret, et miks me Jenniga Ylojärvi diskole ei lähe ja rääkis sellest, milline tantsulõvi ta on...
Ja üldiselt naersime nii palju, et kõhulihased valusad.
Pühapäeval võtsime lõdvalt ja oli selline normaalne päev.
Eile algas päev sellega, et pidin üksi tööl olema ja kõige muu kõrvalt jõudma veel 5 hobust ära sõita, kuna Annu endiselt vägaväga haige. Hullumajapuhvet. Olime just paar päeva enne arutanud Jussiga, et mis on keskmine hobuse saduldamise kiirus meil. No ma enne pole vaadanud, aga eile sain hobuse sadulasse 8 minutiga keskmiselt.
Positiivsust veel nii palju, et varsti mind ilmselt küüditatakse siit kogu töötajaskonna kulul hullumajja. No esimese asjana see, et kui olen üksi tööl, panen Robbie mängima ja siis laulan ikka korralikult tallis omaette. No panin siis Rantanat parasjagu valmis ja võtsin ikka korralike noote , et „I tsast vanna fiiiiiiiiiiiiiiiil riiiiil laaaaaaav...“ ja siis tuli sadularuumist välja Noora. Kellele järgnes Annika. Kellele järgnes omakorda tema poissõber. Ok, no natuke oli mark. No edasi väga hull ei olnud ja siis parasjagu kõndisin Donkeyt tooma koplist ja rääkisin hullult omaette, et kelle nüüd millal sõidan ja hullu teooriat panin ikka. No ja siis tuli nurga tagant Harri vastu. Ega ei ole tore, kui 2 korda päeva jooksul selliseid asju teed :)
Siis tegin veel eluturpsi ja sain Harri küüdis siis esimesse teooriatundi. Meil on mingi eriti tore õpetaja, siuke muhe keskealine mees, kes teeb omameelest hulle nalju kogu aeg. Nii palju kui ma olen aru saanud, siis vist kõik autokooliõpetajad on sellised. Hetkel ei tundunud küll soome keeles asi raskem olevat, aga no vaatab, mis edasi. Üldiselt kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks siis teooriaeksami tegema nii kuu aja pärast ja sõidueksam siis natuke peale seda. Esmaspäevast peaks alustama sõidutundidega, hirm on natuke nahas küll :)
Eile käis siis veel Annu tallis ja ulatas mulle oma hobuste päevaplaani. No ja siis teavitas mind üldises plaanis kah sellest, et millal mis loomi sõitma hakkan. No Juhan on 5 päeva nädalas ja Annu loomad üldiselt kah no mingi 2 tükki päevas ma usun. Siis saan 2 korda nädalas varsti veel Paavo ja siis kord nädalas hakkan poniga hüppama. Ja siis mingi aja pärast tuleb mulle ilmselt veel Donkey kah. Suhteliselt hea elu.
Nii. Ja siis kolmapäeval läheb Annu Helsingisse ja kutsus mind kah kaasa tsillima. No eks ma muidugi lähen. Ikkagi Helsingi ju :P

10.10.08

Nii. Täna nautisime Jenniga bossivaba elu ja saime ühtlasi kõik asjad ka õigeks ajaks valmis. Tegelikult isegi nii vara, et ligi tund aega imbusime kokku niisama. Sõitsin maneežis Candy, kes oli alguses väga rõve aga pärast juba täiega mõnus. Siis käisime veel Santtu ja Juhaniga maastikul jalutamas. Täiega ilus ilm oli, nii et väga õnnestunud käik. Siis mina tegin veel turpsi ja sõitsin Teddy kah, kes oli ka täiega hea. No muidugi siis kui ma maneežist juba välja läksin, jope ühes käes ja tekk teises käes otsustas ta, et nii ei lähe ja suundus kodu poole galopis. Nojaaa...
Ja siis läksime Jenniga ostlema. Ma olin tellinud Horzest kalossid ja täna siis sain need postimajast kätte. Ja ma avastasin, et täiega tore on pakke saada (vihje kodustele :D).
Ja siis ostlesin süüa kah. Kusjuures digestive küpsised on hetkel lemmikud. Täiesti lõpp, kui head asjad.
Siis hüppasin Annu juurest läbi. No ta oli ikka väga surnud olemisega, ehkki ta ise ütles, et tunneb ennast juba paremini kui hommikul. Ma siis ei taha teada, milline ta hommikul oli... Nii palju uudiseid, et positiivse asjana ütles ta, maksab Juhani rautused kinni. Nagu väga positiivne. Ja teine tore asi on see, et siis rakendan ma rautuserahad autokooli peale. Ehk siis me uurisime asja ja Annu sai mingi allahindlusega pakkumise, mis sisaldab siis ka rekkalubade tegemist. Noh, saab siis näha aga esmaspäeval on esimene teooriatund. Uuuh, ma olen ikka ärevil kah :) Ja seal arvati, et lubadega läheb kusagil 2 kuud (no seda ma nüüd ei usu, aga Vilma tegi load ära 4 kuuga ja see tundub Soomet arvestades siis täiesti usutav).
Laupäeval plaanivad Annu ja Karppa teha mingi suurema õhtusöögi-kogunemise, mis on alati toredad ja siis sellest järgmine nädalavahetus on vist plaan kusagile välja minna kõik koos.
Tundub, et oleme vist Jenniga omaks võetud ja Annu tunneb rõõmu võimalusest endale kah natuke vabadust hankida. Et siis jääme ootama.
Ja homme on mul vaba päev. See tähendab umbes 11-ni voodis lebotamist ja siis pannkookide söömist. Ja siis üritame homme Teddy kah ära pügada mingil ajahetkel.
Vot selliseid uudiseid siis. Adios!

09.10.08

Nii. Ja täiesti lõpp. Läksingi eile magama kell pool kümme ja ärkasin kell pool kaheksa. Mis toimub?
Täna siis aitasin Jennil veel viimaseid asju pakkida ja siis võtsime lõdvalt ja sõime. Ja siis ilmus talli Annu, kes teatas, et ta nii põhjalikult haige, et Niels`i koolitus jääb tema jaoks ära. Nohjah. Kriips siis peale minu nädalavahetuse lebole elule ja nii edasi.
Ehk siis pakkisime asjad uuesti lahti (mina jäin peaaegu võistluskapi alla sealjuures) ja õnneks sebisime Candy`le ja Rantanale puhkepäeva ja sõitsime siis Teddy ja Santtu. Nendega tegime üsna pika maastikuringi ja avastasime meil siin ümbrust. Päris palju põlde on veel kusagil 15 minuti jalutuskäigu kaugusel tallist igal juhul.
Siis arutasime Jenniga, et loodetavasti Annu nüüd kasutab oma haiguspuhkust ja teeb siis hobuste treeningplaani hiljemalt esmaspäevaks ära, nii et me saame endale kah natuke hakata eluplaane tegema. Mõtlesime siis nii, et mingil päeval peaks minema ujuma ja siis mingi päev võiks olla ikka selline, kus läheks linna peale ja nii. Kusjuures varsti on igal juhul plaan kinno minna. Ma avastasin, et ma pole nimelt ainus, kes viimati käis kinos mingi aasta tagasi :)
Ühtlasi otsustasime Jenniga, et nüüd hakkame Annu hobustele natuke kombeid tekitama. Ma sain täna oma heameeleks teada, et Jennit ajab kah nende kasvatamatus närvi. Väga pro. Esimesed sammud on astutud – Donkey ei tule enam ise boksist välja, kui uks lahti ja Santtu ei ründa enam iga heinahunnikut.
Siis imbusin koju ja sõin tatraputru (kes oleks osanud arvata, et üks klaas tatart tähendab neljaks päevaks tatrapudrumenüüd?).
Ja leidsin endas piisavalt aktiivsust, et minna Juhaniga ratsutama. No kuna grupid olid peal, oli plaan metsa sõitma minna. Ja no muidugi hakkas siis kohe vihma räigelt sadama. No olime ikka mõlemad täiesti läbimärjad. Aga õnneks hobune oli suht hea. Täna võtsin siis kõige järsemad mäed kah galopis ja hobuse vastupidavus on juba märgatavalt tõusnud. Positiivne on see kah, et ta on üsna mõistlik maastikul sõites. Üldiselt ei karda midagi ja kui kardab, siis on ikkagist kontrollitav. Autod näiteks pole mingi probleem. No täna olid 2 oravat kah, neid natuke jõllitas :)
Ahjaa. Mu telefon on endiselt täiesti räigelt jobu ja viskas uuesti pildi tasku. Nüüd juhtub see juba iga päev. Tekkiski küsimus, et huvitav kui kaua tal garantii on? Et selles suhtes tuleb nüüd küll midagi ette võtta, ma olen jumala närvis selle pärast juba. Hmh.
Ahjaa, uurisin aadressi asja kah ja Annika, kui tahad kirju saata, siis lisa numbrile kas A või C, siis läheb vastavalt kas Annu või Jenni postakasti, sealt saan kindlasti samal päeval juba kätte. Worteckid võib-olla toovad alles paari päeva pärast mulle. No aga kätte saan igal juhul.
Ja hetkel mängib mul siin Voice telekas ja nad laulavad Eesti hümni. Ma ei tea miks nad seda teevad, aga mind ajas see nüüd närvi. Nojah.
Ja mis veel?
ROBBIEL TULEB 2009 UUS ALBUM!!!!!!

08.10.08

Hmm. Täna on ilus kuupäev.
No see selleks. Hommikune äratus oli esimest korda selline talvine – tähendab, et teki alt ei tahtnud kuidagi välja vedada ennast. No lõpuks tegin kompromissi ja vedasin ennast voodist välja KOOS tekiga. See kah võimalus. Väljas oli täitsa härmas kogu maa ja tallis oli vast midagi 5 kraadi sooja. Võib siis oletada, et väljas oli hommikul vähemalt nullis.
Jenniga olime kahekesi tööl, see tähendab, et 11-ks olid kõik asjad täiesti graafikus. Ja siis hakkas pihta: tuli massöör ja samal ajal veel Jori hobuseid rautama ja samal ajal pidime veel asju pakkima ja Annule loomi valmis panema. Mingil hetkel ühines siis seltskonnaga veel Immonen kah. Meie väikses tallis, kus kokku 5 hobusekohta ja isegi 2 hobust korraga väljas on palju, valitses kaos. Ühes otsas rautas Immonen, teises Jori. Kolmandas nurgas oli massöör, neljandas panin mina hobuseid valmis. Kusagil õnnestus meil veel Annuga hobuseid vahetada ja Jennil asju pakkida. Hullar. Aga ma avastasin veel, mis Soomes tore on – seppade vahel näiteks ei ole mingit rivaalitsemist vaid hullult sõbralikult käituvad ja jagavad oma teadmisi ja asju jne. Üldiselt meie tall on massööridele ja seppadele üsna popp koht, kuna me pakume neile vahepeal kohvi ja küpsiseid. Selline väike asi, aga hullult armas minu meelest ja tagab ka selle, et inimesed tagasi tulevad. Hästi tore idee. Mul on kahju, et seda Eestis nii vähe rakendatakse.
Tänu kõigele selle jamale aga jäime muidugi jälle graafikust maha. Õnneks suutsime Teddy`le puhkepäeva sebida ja nii jäi mulle veel ainult Rantana sõita. Samaaegselt meie tohuvabohuga üritasin veel Annikaga rääkida ja endale Rantana valmis saada. Väga kahtlen, et midagi asjaliku rääkisin. Pärast kontrollisin üle, vähemalt hobune sai õigesti valmis pandud. Hea seegi.
No tegin siis temaga metsaringi ja siis kõigest pooletunnise hilinemisega saime oma asjad valmis. Siis tuli söögipaus ja mina läksin Juhanit sõitma, kes tänaseks siis oli neli päeva jalutanud. Immonen sai talle teatavasti täna raua alla. Ja üldiselt talle väga meeldib Juhan, mis on väga tore. Kiitis, et nii hea rahulik ja sõbralik. Tema meeldib Juhanile kah kusjuures. :D Erilist energilisust see sõbralik hobune täna ratsutades aga küll ei ilmutanud. No täitsa lõpp, hobune on siin nii rahulikuks jäänud. Ja ometi saab peaaegu et maksimumi söödakogust. Igal juhul hea ta nüüd ei olnud, aga selline nagu Eestis, kah mitte. Eks ma olen tema uue headusega juba jõudnud ära harjuda...
Pärast hüppasin veel Annu juurest kah läbi. Ta ütles, et nii palju kui ta vahepeal poole silmaga kiikas, oli Juhan väljastpoolt täitsa kobe välja näinud. No hea seegi. Nagu alati, jäime siis veel ukse peal veel nii kümneks minutiks juttu rääkima.
Ja nädalavahetusel jääb mulle siis Teddy sõita. Jumal tänatud, maneeshis võin kah sõita ja lausa pool tundi. Oi, vennike hakkab vatti saama.
PS! Ahjaa, Annika tahtis menüüd: tänane õhtusöök oli tatrapuder koorekastmega, lihapallid ja piim.
Ja tänase päeva popid ja värvikaimad väljendid (mille kohta ma pole üldse kindel, et nad õigesti on, ma ju ei oska kirjutada soome keeles):
„Saadanan kylkiluu!!!“ (Jori Rantana kohta, kes ei olnud just eeskujulik hobune täna värkimise ajal).
„Noin kui terrieri hiekkakasassa“ (Immonen Juhani kohta, kes eelmine kord hakkas üksi olles hullult kraapima).
„Äpaki“ (Jenni, kui ta tuleb suure sületäie tekkidega ja ei taha, et ma ust kinni paneksin. Tõlkes siis: älä pane kiinni.).
„Ja sitten se saa itkupotkuraivarin“ (Miia solaariumis oleva Candy kohta)

Ja nüüd ma vist lähen magama. Mis sellest, et kell on pool kümme. Hirmus uni on. Mis sellest, et ma ärkan tavaliselt MITTE enne kella poolt kaheksat. Vist on talveune aeg

07.10.08

Nii. Eile siis Annu hüppas nelja loomaga. Jälle olin üksi, nii et suht hullumeelse tempoga lasin. Kuna kõiki loomi peab hullult tuunima, siis läheb ikka parajalt aega. Mingi hetkel oli seis, kus üks loom oli maneeshis, ühte panin valmis ja üks oli solaariumis. Õnneks Harri ehitas parasjagu meil tallis seina, nii et jätsin ta Candyga suhtlema ja tegelesin siis samal ajal ülejäänud kahega. Tegelikult laabus asi lõpuks ikka ilusti ja kõik loomad said korralikult tuunitud kah. Meil on mingi eriti imeline pasta, millega valgeid jalgu pesta. No tõesti olid pärast pesu lausa pimestavalt valged.
Candy valmis panemine hakkab sarnanema juba Sämmiga või siis isegi ületama seda: neli pindet, kalossid, eraldi martingal ja rinnarihm ja libisev, anti-slip geel ja tavaline geel, ratsutamistekk ja peale veel villatekk. Nojaaa...
Siis jõudsin veel Teddyt kah kordetama. Kes oli suht tavaline.
Positiivse uudisena tuleb siis Immonen homme Juhanile rauda alla lööma tänu Miia imelisele veenmisetehnikale.
Karppal oli eile sünnipäev, nii et siis sõime kooki ja jõime teed mingi hullult kaua. Ta müüs sünnipäeva puhul oma Porsche kah maha - et aitab mänguasjadest juba tema vanuses :D Üldiselt rääkisime üsna palju eesti elust ja mingil hetkel tuli Venemaa kah teemaks. Selgus, et perekond Virkunenid on täiesti kategoorilised Venemaa-vastased. Hmh, veider. Annu isa oli olnud sõja ajal mingi hullude salajaste kirjade kandja või midagi sellist (no keegi muidugi ei tea täpselt). Aga no igal juhul oli ta oma elu lõpuni pidanud neljas Euroopa riigis elamisvalmis korterit oma perele juhuks, kui peaks miskipärast Soomest ära põgenema. Nojaaaa...
Täna oli mul vaba päev, aga sõitsin ikkagi Candy ja Teddy.
Candy oli hullult tuus ja väljas oli veel imeliselt ilus ilm kah. Vahepeal veel käisin shoppamas vähe ja imblesin muidu niisama.
Siis sõitsin Teddy kah. Temaga meil on nüüd selline mäng käimas, et tema üritab must lahti saada ja mina üritan selga jääda. Vaikselt hakkab tegelikult see juba närvi kah ajama. Ja kuna see jalg tal nagu ta on, siis ei tohi kauem ratsutada või väheke karmimalt kah võtta asja. Hmh.
Siis ma veel uurisin meie võistluskapi sisu ja jõudsin järeldusele, et see on pakitud üsna minu ideaalilähedaselt. Ja see on nii määdsik, kui absoluutselt kõik asjad on võistlusteks eraldi olemas, nii et ei pea tegema mingit asjade pakkimist või ümber tõstmist enne võistlusi.
Siis oli täna veel väike koerakaklus kah. Ehk siis osad kallid kliendid meil miskipärast arvavad, et hullult lahe on võtta oma koerad talli kaasa ja siis nad tallis rihma otsast lahti lasta. Mis tähendab, et mingi koer läks täna Annu koduõues Ekkule kallale. Vaesekesel oli ikkagi nina üsna verine ja õnnetu olemisega oli ta kah. Karppa oli hullult vihane. Ja kuna ta on jahimees, siis ma igaks juhuks teda küll närvi ajad ei tahaks... Selgus, et nende eelmine hundikoer saigi seepärast surma, et mingi kliendi koer läks kallale talle. Mnjah.
Aga nüüd ma lähen magama. Homme oleme Jenniga kahekesi ja pakime siis ilmselt neljapäevaks asju. Nad nimel neljapäeval tõmbavad uttu Nanningi koolitusele nädalalõpuks. Mis tähendab, et koju jääb ainult kolm hobust ja rahu ja vaikus. :)

04.10.08

Täna oli selline päev, et no ikka pidi kõik viltu minema. Alustuseks olin üksi tööl, mis niigi tähendab kiiret elu. Siis suutis Candy magnetravi ajal täiega tõmmelda ja lõpuks lõhkus ta heinakoti ära. No jess. Siis hakkasin Juhanit rattasse viima ja avastasin, et tal raud ainult kahe naelaga kinni. No mängisin siis seppa ja võtsin selle alt ära. Mina ei tea, mida nad korraldasid seal öösel, aga see et kahepäevase rautuse vanune raud niimoodi ära tuleb, pole normaalne. No seega siis kriips peale pühapäevasele trennile. Ja lisaks tundub see jalg tal hell kah olevat, loodan et nüüd jumala eest miskit suuremat jama pole. Hobune just hakkas heaks minema. No siis muidugi Candy veel püherdas kah õues, nii et ta oli üle kere liivane. Ja üldse oli nii mõttetu päev, et ma ei viitsi rääkidagi sellest. Ainus positiivne asi oli see, et Juss helistas Taanist oma eluodava skaibiprogrammiga mulle talli lauakale ja sai eesti keelt rääkida ja elu Soomes ja Taanis võrrelda. See oli tore.

05.10.08
Täna rabelesin kah üksi. Teddy sõitsin hommikul metsas, kohe vägisi tahtis must lahti saada aga no ei õnnestunud. Santtuga kah metsatiir, oli isegi hobust meenutav. Kuna meil olid siin mingid koolisõiduvõistlused (no MILLEKS neid on vaja korraldada????) sai Annu esimesega sõitma alles 5 paiku. Siis ta tundis muret, et kas ma ikka viitsin aidata teda. No ma hakkasin naerma selle peale. Kui Veskas on kell 1 öösel maneeshiseinu värvitud, siis... No siis veel siuke värk, et kui Dami nüüd kindlasti tiine on, siis läheb ta mujale talli ära ja Annu võtab siis Paavo endale sõita ja võistelda. Mis tähendab seda, et 2 korda nädalas jääb ta mulle sõita. No kuna mul täna looma polnud, siis saingi minna Paavoga hüppama. Räigelt imelik on, ma pole nüüd ligi pool aastat hüpanud ühegi teise hobusega peale John. Aga Paavo on räigelt tuus. No siuke 140 loom ikka. Selles suhtes, et grupihobuseks nagu ei sobi jah... Samas on lahe, et kui nüüd varsti üks loom veel päevas sõita... Saab Maarja palju ratsutada :D
Damiga oli hea, käis ainult koplis-karjamaal. Aga no eks vaatab. Ja tegelikult olen ma hetkel nii väsinud, et peksan ennast veel nõusid pesema ja siis MAGAMA.

03.10.08

MUL ON NII HEA HOBUNE!!!!!!!!!
Okok, Maarja nüüd rahuneb ja alustab otsast. Täna oli mu siis teine vaba päev. Vedelesin 8-ni voodis ja siis viskasin Juhani jalutusrattasse. Siis tegin kerge hommikusöögi ja immutasin ta rattast välja. Kümnest oli siis flatwork Annuga. Ja no täitsa lõpp! Hobune on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pehme ja sõidetav, et täiesti ime. Raske oli kah, aga raske peabki olema. Ehk siis täna tegime peamiselt voldikaheksaid. Ja kõige seda ainult välimise ratsme peale sõitmiseks. Ja siis natuke sõitsime galopis-traavis tagumist otsa alla. Seda kah välimise ratsme peale. Ehk siis praegu need harjutused selleks, et talle seljalihaseid tekitada. No tänane oli isegi väga raske talle. Aga loom oli nii püüdlik, et täiesti lõpp. Annu tunnistas kah trenni lõpus (kui ta käskis Juhanit umbes viis minutit patsutada ja säras nagu päike), et tema arvas et tänase saavutamiseks läheb selle hobusega aega vähemalt neli kuud. Ja mis talle väga meeldib, on hobuse suhtumine töösse. Et isegi kui aru ei saa, üritab. Ma vahepeal natuke kiikasin peeglisse kah ja vähemalt minu meelest on tal traavis samm palju rohkem lahti läinud. Aga no see võib minu soovunelm kah olla hetkel. Põhiline see, et hobune lõtv ja ei pabista isegi siis, kui midagi veidrat nõuad. Nii et VÄGA positiivne trenn oli täna. Ja pealegi tuli trenni ajal Advertising Space. No see on täiesti hull, kui palju Soome raadiotest Robbie`t lastakse. :D:D:D
Siis ma olin veel tubli kah ja olin nõus täna kah Candyt sõitma. Ja kui ma Candyt valmis panin, tuli Feel. :D:D:D:D No IGALJUHUL ma läksin metsa ja sain seal kaks korda teha selgavõimlemist, kuna kaloss ei püsinud absoluutselt peal. Õnneks ta suhtus sellesse, et ma seal metsas tõmblesin tal seljas, täiesti normaalselt. Aga jah, peale teist korda loobusin ja ei hakanud enam seda peale toppima. Muidugi Annu reaktsioon minu tänasele seiklusele oli et „Oh my god, we MUST by new ones immediately“. Poogen see, et meil nii umbes 5 paari täiesti kasutatavaid kalosse olemas on. Nojaaaa.
Siis ma imblesin tulikuuma dushi alla, kuna suht rõve külm ja vihmane on meil täna. No kondid said üles sulatatud ja siis oli mul pannkoogipäev täna. Nämmu.
Ja siis oli natuke kodukoristamispäev. Na nüüd ma kirjutan seda siin ja mõtlen, et kuhu küll aeg kaob, kui vabad päevad on? Hämmastav.
Ja hetkel leidsin endale uue hetkelise lemmikloo (ei olegi Robbie): The Script – The Man that Can`t be Moved. Ma isegi ei tea, mis mulle seal meeldib, aga no mingi nädal aega kuulamist vast kärab küll. Hullult Coldplay plagiaat on, aga noh, elame üle.
Ja tegelikult täna midagi huvitavat ilmselt ei ole ega tule aga ma lihtsalt tahtsin jagada oma rõõmu tänase trenni üle. Ja nüüd ma lähen söön veel pannkooke.
Adios!

01.10.08
Täna oli vaba päev nii et kusagil kella kümneni vedelesin voodis. Absoluutselt mitte midagi muud ei võtnud ette, ainult Juhani sõitsin. Ta oli täiesti super. Ja nüüd Annu pakkus mulle veel üheks treeninguajaks välja pühapäeva õhtu. Ainult sellest ma ei saanud aru, et kas ma seal sõidan Juhaniga või mõne muu loomaga. No eks varsti selgub.

02.10.08

Hmm. Täna olime siis Jenniga kahekesi Annu tallis tööl. No see asi lõppes siis nii, et kella kümneks olid meil kõik asjad tehtud ja no isegi üleliigsed asjad said tehtud. Juhan käis täna koos Anu loomadega koos jalutusrattas ja oli igati normaalne. Jehuuu, nüüd ma ei pea enam tõmblema õhtuti ja teda üksi rattasse panema.
Siis mingi hetk imbus Annu talli. Selgus, et väikeJenni on haige, nii et loomad kõik meil. SuurJenni jõudis õnneks enne autokooli imbumist – tal oli täna esimene rekkajuhtimistund – Teddy ära kordetada. Nii et mina sõitsin siis Candy ja Rantana. Candy tegi esimesed kümme minutit enda interpretatsiooni ratsutamisest – pealkirjaks võiks sellele vist panna „Palk“. Et siis nagu see puidust asi ikka. Noh, peale seda ma ikka pressisin ta läbi ja siis oli ta tavapäraselt lahe sõita. Ja Rantana oli tuus nagu alati.
Ja üldiselt oli siis täna esimene päev minu Soomes olemise aja jooksul, kus on terve päeva sadanud. Lahe, noh. Annu plaanib osta meile kamba peale miski ülisuure ratsutamisvihmamantli, millega saame isegi siis maastikul käia, kui väljas räigelt sajab.
Nii. Kuna ma olin eriti aktiivne, siis kella kaheks olid mul loomad sõidetud ja siis tuli Immonen Juhanit rautama. Ta on hullult tore onu, kellel on isegi tätoveering alasikujuline. Hmm, ta on vist pühendunud.
Ja no ikka on vahe küll soome ja eesti seppade vahel. Vend ikka vaatas siit ja sealt neid kapju ja kogu aeg seletas. Õnneks asi väga hull ei olnud, ainult ühel kabjal avastas ta valest värkimisest tingitud probleemi. Ja siis ma sain veel targaks kah, et kui kabjas miski probleem – ma nüüd ei tea, kuidas see eesti keeles on – siis aitab sidrunihape. Lahe.
Üldiselt käis ta eelmine nädal näiteks Hispaanias rahvuskoondisega kaasas. Oli täitsa soe olnud seal. Ja teda tahetakse pidevalt Tartusse kah immutada hobuseid värkima, aga ta hästi ei viitsi minna. Ma vist kah ei viitsiks :D Juhan käitus igati normaalselt, nii et see kah hea. Ja see onu on siis selline, et temaga käib kaasas suuuuuuuuuuuuuur kalender, kuhu ta siis märgib kohe ka ära järgmise värkimisaja. Nii et ei mingit probleemi, et seppa kätte saada. Ega nad kõik ei ole sellised, aga see onu pidi 39 palavikuga kah kohale ronima. Normaalne värk.
Peale seda viisime Jenniga kõige suuremad talvetekid pesulasse. Terve auto oli neid sõna otseses mõttes põrandast katuseni täis. Nojaa.
Ja siis meil tekkis plaan, et talvel peaks hakkama ujumas käima. Või siis vesiaeroobikas. Hullult normaalne. Siis saab sauna kah ja talvel saunast midagi paremat küll pole.
Külastasime Citymarketit kah ja ma siis shoppasin endale järgmise nädala toidukraami kokku.
Siis ma veel natuke sildistasin Juhani söötasid. Ühtlasi otsustasin, et lähen nüüd Dodsonilt Racing-sarjale üle. Esiteks on odavam. Teiseks on Prix niikuinii sealt sarjast, ehk siis saab teha normaalsema söödaplaani. Ja kolmandaks käib Harri niikuinii Agrimarketis tihti, nii et siis pole kättesaadavusega probleemi.
Ja siis otsustasin veel koostada korraliku treeningplaani kah Juhanile. Lasin Annul üle vaadata ja ta oli igati nõus sellega. Tore on treeneriga samamoodi mõelda. Lisaks veel selgus, et kui kohti üle, saan võib-olla esmaspäeviti veel Tiina trenni. Normaalne on kuuest ratsutamiskorrast neli trenni saada. Maksimaalne kasutus, kuna 2 päeva nädalas olen niikuinii maastikul. Ehk siis välja näeb asi selline:

E – maastik või flatwork (Tiina)
T – hüppamine (Annu)
K – vaba (kerge kordetöö)
N – vaba (jalutusratas)
R – flatwork (Annu)
L – maastik
P – hüppamine (Annu)

Nii. Ja natuke rääkisime veel tulevikust Annuga. Aga nüüd ma lähen süüa tegema.