The Script - Breakeven
Fall Out Boy - It`s Not a Scene, It`s an Arms Race

Oijah. Pole vist jälle jupimat aega kirjutanud, aga eks täna võtan asja ette jälle.
Kõige tagumisem huvitav asi, mida mäletan, oli pühapäevane koolisõidutrenn Pätkaga, mis oli HULLULT TUUS, aga räigelt raske kah muidugi. Ma vist natuke lemmiklaps kah tal, mis siis et takistussõitja-wannabe :)
Esmaspäeval käis Eija Micki silma vaatamas ja jäi superhüper rahule, nii et Maarja oli eriti head tööd teinud.
Teisipäeval hakkas väsimus pärale jõudma - Annika sünnipäev pluss Micki ravimised pluss üks puhkepäev nädalas annab kokku paraja kompoti. Teisipäeval jõudis siis Gerlin kah sinnset eluolu uurima ja sain tänaseni eesti keelt ikka korralikult rääkida. Hullult tore oli. Nii inimene kui rääkimine st. :D
Ja eile jätkasin rõõmsalt kontragalopiga, mis meil on ikka eriti häid ja sirgestavaid tulemusi andnud Juhaniga ja mis juhtus? RAUD TULI ALT ÄRA. Ei ole nii nagu. Hmh, terve Vahanta elab juba minu draamadele kaasa ja iga peäv ikka keegi küsib, et kas Juhanile veel rauad all... No samas nüd ma juba olingi saanud 3 nädalat peaaegu normaalselt trenni teha. No ainus POSITIIVNE asi selle kõige juures on, et järelikult John on hakanud natukenegi õigemini oma tagumise otsaga töötama, mis siis et ta veel oma jalgu seetõttu koordineerida ei oska. No eniveis täna ma siis avaldasin Annule arvamust, et ma tahaksin õppida nii palju rautama, et oskaks ise raua alla tagasi lüüa ilma mingeid traumasid tekitamata hobusele ja Annu sattus sellest hullult vaimustusse niiet v-o saadetakse mind mingil ajahetkel paariks päevaks Ypäjale targaks saama. Ega vastu ei oleks küll. Ja täna oli siis üheksas tööpeäv järjest ja kaks peäva olen veel õhtutalle kah teinud ja niiii hea on teada, et homme vaba päev. Mis siis, et see juba draama homme on nimega autokool. Ja kui täna siis Vilma saatis sõnumi, et ta on A BIT haige ja et kas ma teeks täna õhtutalli, siis ma lihtsalt julmalt eirasin. Enough is enough...
Aga nüüd ma siis imblengi siin ja ilmselt leegin nii poole tunni pärast magama juba ja loodan, et homne päev ei jõua kunagi kätte....
:)

Elagu Vahanta hobused! Selles suhtes et meie tallis teatavasti stabiilselt on hobustel veidrad haigused. Ja täna siis suutis Micki endale silma herpesviiruse hankida. Tulemus, et üks silm on tal täiesti kinni paistetanud ja väga hirmus näeb välja.
Ja nüüd siis selline tore asi, et vaesekesele peab iga 2 tunni tagant silmatilkasid panema. See tore ülesanne delegeerus muidugi minule. Õnneks leppisime Annuga kokku, et öösel teeme vaheks 3 tundi ja mina panen kell 1 viimase ja Annu teeb kella 4, nii et ma saan oma kuus tundi magada ikka. Aga kõige lahedam on see, et ega vennike ei lase seda ju eriti normaalselt panna kah, nii et täna ta juba korra suutis mind maast lahti tõsta sellal, kui ma tal moka küljes rippusin. Tuus!
Aga muud tegelt midagi huvitavat pole ja kuna mul hull uni, siis imbun nüüd voodisse ja teen kahtunnise une vahepeal :)

Aaaah. ma just kirjutasin mingi kolmveerand sissekannet siia ja siis kogu tekst imbus ära. Hullult tüütu.
Aga no teate mida??? MAARJAL ON INTERNET!!! Asi võttis küll aega täpselt 5 kuud ja üsna ebameeldiavalt aeglane on kah, aga parem kui mitte midagi.
Ja siis ma veel käisin eile ja tegin teooriaeksami ära. Edukalt! Ja 20-ndal on sõidueksam ja ma parem ei mõtle selle peale. Hullult kardan, et kukun läbi. Aga tegelikult oleks ikka hullult tore sünnipäevaks load saada. Ja siis saab Ladaga ringi rallima hakata :)
Ja eile käisin Juhaniga hüppamas ja tegelikult läks täitsa hästi. Ainult et ma vist peaks hakkama liimi kasutama. Nii kui hobune hüppab, eemaldub Maarja hobusest nii paar meetrikest. Masendav lihtsalt. No ei suuda seal seljas püsida noh. Ja siis Annul on nalja nabani aga no ei saa ju nii!
Eniveis täna läksin ratsutama ja hobune oli lihtsalt ebareaalselt hea. Siuke pole ta kunagi olnud, et algusest peale nii lõdva, et võtad lihtsalt ratsmed kätte ja paned sääre peale ja kõik. Rohkem nagu ei peagi midagi tegema. Hullult veider. See suhtumine võiks tal nüüd muidugi pühapäevase Pätka koolisõidutrennini jääda, aga no nii hästi mul ju ikka ei läheks...
Aga muud polegi nagu juhtunud, nii et adios!

09.02.09

Hmm. Tundub et jälle on pikem paus sisse jäänud ja ega sellisel juhul nagu ei kisu siia midagi üles kah kirjutama väga. Mida ma mäletan, et mis toimunud on? Neljapäeval näiteks imbus Annu Nielsi kursusele siis. Ja ühtlasi otsustas Micki niimoodi seina peale jääda, et sellist asja pole ma elus näinud. Ja arvestades seda, et 8 aastat oma elust veetsin ma Veska tillukeste boksidega mässates, peaks see nii mõndagi ütlema. Et siis vend oli niimoodi seina peal, et kui ukse lahti tegime, ta VAJUS pea ja kaelaga välja boksist ja ülejäänud keha oli siis üliveidra nurga all boksis. No nii 40% minust uskus, et ilma kaela murdmata me seda hobust sealt üles ei saa. Aga lõpuks tegime siis Annu ja Tiinaga imet ja hobune täiesti ilma ühegi kriimuta. Minul pärast oli igastahes üsna korralik shokk. Sest et ega kui me seal mässasime, sunnid ennast ju rahulikuks ja teed, mis vaja teha. Aga 10 minutit hiljem värisesid käed ikka mingi 2 tundi jutti ja pisarad tulid kah vägisi silma. See oli ikka VÄGA jube. Tundub, et ma vist nägin paganama kole välja kah pärast, sest järgmisel päeval KÕIK küsisid, et kuidas ma ennast tunnen. Et siis mul on lahe närvisüsteem. Aga kui see tähendab, et kui vaja püsid rahulik ja pärast hoopis tõmbled, on tegelikult ju päris hästi kõik.
No see selleks. Reedel ei toimunud midagi suurt ja laupäeval oli siis kohutavalt lebo päev, kuna ainult kolm looma kodus. Kasutasime juhust ja Donkey on nüüd juba kolm päeva korralikult kordel olnud, et äkki isegi jõuame varsti sadulasse panemiseni. Pühapäev viskasin sadula selga kah, ei teinud suurt midagi. Ja õhtul imblesime siis Annika sünnipäeva tähistama. Oli täitsa super, pole midagi öelda. Veider asi Soomes - taksot mitte ei tellita, vaid inimesed moodustavad taksopeatusse saba ja nii seal siis oodatakse. Nii pool tundi. Või paar tundi... Meil tegelikult vedas, läks mingi kolmveerand tunnikest ainult. Eniveis kella veerand kuue paiku hommikul jõudsin siis koju ja tegin kahetunnise une ja tööle. Kusjuures turgutasin ennast hommikul kohviga üles ja siiamaani ei anna üldse tunda, nagu oleks magamata. Vot see on kui teeinimene kohvi joob :D
Igal juhul pühapäeva õhtul imbus Annu tagasi uudisega, et neljast loomast on terve ainult Rantana. Teddyl ja Candyl miski kõõluseviga ja Santtul silmahäda. JÄLLE. Ja täna siis käis Eija tsekkimas asja ja neljapeäval lähevad kaks lombakat ultrahelisse ja Santtule saame nädalakese silmarohtu panna jälle. Ma küll ei kujuta ette, et mis valemiga me seda anname talle, aga no eks näis.
Ja hetkel ma siin tudeerin teooriaeksamiks - homme minek ju. Tegelikult peaks nagu olema hull paanika, aga ma enam ei jaksa tõmmelda selle värgi pärast. Loodame parimat ühesõnaga.
Ja suhtlesin Annuga tööpäevade teemal kah ja hetkel selline plaan, et 23 õhtul saabuda Eestisse jälle ja esimesel lahkuda. Aga no eks seda veel täpsustab.

04.02.2009

Nii. Mõtlesin, et peaks siia vast midagi kirja kah panama. Et siis mis toimunud on? Suurt midagi, aga see ei peaks ju üllatusena tulema. No pühapäeval näiteks oli Annu trenn ja kuna Sussu ei suvatsenud trenni imbuda, sain Paavoga (alias Conquistador del Cidre) minna. Ja jeebus kui tuus see loom on. Nagu tõsine magustoit on selle loomaga paar korda kuus hüpata :) Ja Annu isegi tõstis vähe takke ja suht tuus oli. Et siis point oli, et 5 lattaeda serpentiinina maneežis. Ja hakkama saime – isegi üsna hästi, kui nüüd aus olla :)
Esmapäeval nautisin vaba päeva ja lõuna paiku imbusin Annuga koos hüppama. Ja see on üsna hämmastav, kui väheste takistustega saab tegelikult korraliku trenni teha. Panime siis maneeži ühe lattaia, ühe okseri ja kaks kavaletti. Ja ikka korralikult sai nendega variatsioone tehtud. Lõppkokkuvõttes läks üsna hästi igal juhul. Ainuke point oli see, et HULL kõhuvalu hakkas lõpupoole, nii et ei saanud püstigi seista. Ja õhtusest trennist Tiinaga pidingi loobuma, kuna nii jube oli olemine. Õhtul tegelikult enam kõht väga ei valutanud, aga kohutavalt külm oli, nii et lõdisesin kahe teki all kodus. Viskasin kraadi alla ja temperatuur oli 35,9. Reaalne. No eniveis teisipäeva hommik koitis niimoodi, et oli juba üsna hea olla, natuke veel keeras kõhus. Ja siis imbusin Juhanit ratsutama, enne kui Kirsi tuli. Plaan oli teha kerge trenn aga see väga ei õnnestunud, kuna mitte ei saanud paremat säärt läbi ja vasaku ratsme peale looma galopis. No siis ma masetsesin maneežis aga õnneks tuli Tiina kah ratsutama ja siis ma kurtsin talle oma rasket elu ja Tiina ütles mulle umbes 3 lauset ja asi korras. Reaalne :) Siis Kirsi võttis Juhani ette. No arengut on ikka korralikult olnud. Tsiteerides Kirsit: “Nüüd on juba tunne, nagu masseeriks normaalset hobust – pinged ainult paaris kohas”. Haaah.
No ja siis ma ilmselt ei teinud endiselt midagi ja valutasin kõhtu.
Täna oli imelik päev – kopp oli ees absoluutselt kõigest. Ma ise kah ei tea, et mis värk, aga kõik käis pinda. Õu vell. No lõuna paiku läks see tuju üle õnneks. Ja kuna Linda ja Jenni olid kah tööl, siis said asjad ja loomad pakitud ja puhastatud kella kaheks juba. Lahe.
Siis ma imbusin Miiaga Ylöjärvile ja tegin natuke shopingut. Ja Karppa tuli järgi mulle. See olid tegelt suht elamus. Selles suhtes et Maarja marsib oma kümne kotiga, mille peale on suuuuuurelt LIDL kirjutatud ja istub Porsche`sse. Iroonia much??? Et siis jah – päeva elamus - see auto :D:D:D Ja muidugi kui Karppa tajus, et Maarjal kahtlane irve näol, tuli natuke kiirendust kah demonstreerida. Boys and their toys eksole….
Ja homme tõmbab Annu nelja loomaga Siuntiosse uttu, nii et lootust on nädalavahetusel lebo elu peal olla. Ja reede-laupäev peaks olema Annika sünnipäeva tähistamine. Või no ma ei olegi täpselt aru saanud, et kas paarti app on nagu kaks päeva järjest või mida. No eks see selgub. Aga tegelikult midagi uut ja huvitavat ei olegi ju nagu, nii et ma lähen õpin natuke autokooli teooriaeksamiks. Jälle :S
AHJAAAA. Esiteks ma olen nüüd täiesti tuvastanud kamajahu poest. Ma veel osta pole julgenud, aga loodame, et ei ole mingi kahtlane Soome variant asjast see. Ja teiseks on interneti- asi nüüd LÕPUKS jõudnud niikaugele, et pean ainult suutma Annu poodi immutada ja asi korras. Uskumatu! Kas ma tõesti saan endale tsivilisatsiooni???