27.11.08

Elu on jälle (või siis ikka?) ilus. Paar päeva tagasi suhtlesin palju eestlastega, oli täitsa huvitav. No Annikaga on ikka ja alati tore rääkida eksole. Ja siis kui Reltsu rääkis viimaseid ratsaspordimaailma klatšiuudiseid, oli päev ikka väga lõbus. Õugaimaad, millal küll ratsutajad suureks kasvavad? Õnneks Annu lohutas mind, et soome ratsaspordimaailm pidi samasugune olema. No hea seegi.
Siis eile oli vaba päev ja imblesin niisama.Hüppasin Ylojärvile kah. Esiteks hankisin endale nüüd need uued läätsed, vaatab, kas saan nägijaks või mitte. Ja siis nägin, et lõpuks on müügile tulnud jõulutähed ja hankisin omale 2 tükki. Šokolaadikalendri hankisin kah (no millal enne jõulud ilma on tulnud?). Lõpptulemusena on siis mul kodus täitsa jõulutunne juba. Ühed tuled ja palmile tuleb pärlid otsa visata ja ongi jõulukaunistused valmis.
Vahepeal oli Annul kodus paanikamajand, kuna Jenni uputas tualetivärskendaja (või no teate küll seda jubinat, mis prill-laua küljes ripub) vetsupotti. Tulemusena oli kõik umbes, Karppa vihane ja Maarja ainult naeris.
Siis arendas Maarja natuke oma facebook`i kah. Ses suhtes et Soomes sa pole inimene, kui sa facebook`is pole. Noh, ma ei saanud eriti midagi aru, aga peaasi et OLEN seal nüüd eksole :)
Täna hommikul oli sõidutund ja täitsa tore oli. Ei olnud üldse nii hirmus lumega sõita, kui ma kartsin. Täna tagurdasin hullult profilt kusjuures, ise kah imestasin. Suutsin isegi 50 piirkiirust säilitada stabiilselt ja 80-ga sõites ei olnud tunne, et teen püksi kohe. Samal ajal sõiduõpetaja rääkis oma Tallinnas-sõitmise elamustest. Noh, ta oli täitsa šokeeritud kohe. Et ei mingeid reegleid ja nadu džunglis. Okeeeei :) Ja siis päeva nali on see, kui Maarjale ei tulnud meelde sõna „koroke“ ja selle asemel kasutas ta mõistet „no se pomppiva juttu“. Kas mind mõnitati pärast mingi pool tundi veel???
Siis imblesin koju ja nautisin siinset jõulumeeleolu. Ja siis ratsutasin Candy ja kordetasin Teddy. Ja siis tuli Immonen Juhanit rautama. Ja no ma jumaldan seda seppa. Ta tuleb õigel ajal, on rahulik. Ja ta meeldib Juhanile. Mida imet nagu? Üldiselt ta siis kogu aja seletab, et miks ja mida ta teeb. Hullult huvitav on, mina ju ei jaga midagi rautamisest. Ja no nüüd ta üritab rautusega Juhani tagumist otsa vähe efektiivsemaks saada. Mingi hull teooria oli seal taga, ma enam poolt ei mäleta ja ei viitsi siia kirjutada kah. Igal juhul on Juhanil nüüd talvepapud jalas. Ta püsib nelja krihviga ikka palju paremini püsti ja enam ei kogune tänu kummidele lund kah. Et siis homme saab lume sisse müttama!
Üldiselt Annu siis vist täna veendus, et ma olen raudnaine. Kõigepealt ta suutis mulle hobuseauto vaheseinaga mõnusa koksu anda. Ikka korralik kõmm käis. Noh, mina ei tundnud midagi. Siis läksime Santtule silmarohtu panema ja no see loom on nüüd lõpuks veendunud, et ta enam ei taha. Mina siis rippusin mokapööra otsas ja siis vennike otsustas püsti tõusta ja maanduda minu otsas. Ikka ei tundnud midagi. Peale seda vaatas Annu mind suht „okeeeeei...“ pilguga. Heheee. Eniveis Annu siis tõmbas uttu Siuntiosse pühapäevani. Ma kahtlustan paraku, et mulle jääb korralikult loomi sõita ja kordetada. Noh, elame üle.
Ja nüüd ma siin kirjutan seda oopust. Ja ainus asi, mis peale The Voice telekast tuleb kell 17, on Võluvägi. No tsiisäs. Ja Soome on endiselt Robbiemaa.

23.11.08

Nii. Meil on siin vahepeal olnud tõeline hullumaja. Esiteks läks pügamise ajal Santtule mingi väike karv silma, tulemusena oli järgmisel päeval tal silm täiesti kinni ja üsna hirmus olukord. Noh, Eija tuli ja päästis päeva. Tulemusena on meil täna siis nii kolmandat päeva täielik pimedus tallis. Noh, hädajuhul paneme tule põlema, aga...
Ja järgmisel päeval suutis Candy endale mingi allergia hankida, nii et ta oli üle kere täppe täis. No lahe. On muidugi ka võimalus, et see oli külmast. No poogen, et väljas oli nii miinus 2 kraadi külma ainult ja vennal on siuke kasukas, et... Noh, nüüd ta siis peab ilmselt väljas käima siukse kapuutsiga, mis tal ninani ulatub. Noh, natuke ta imelik välja näeb, aga mis teha...
Siis meil olid siin veel pikku-joulu pidustused kah. Täitsa tore oli ja ma sõin järjekordselt nii palju, et täiesti kohutav.
Ja nüüd on meil siin täielik lumetorm, vaatab kui palju homseks lund on tekkinud. Ma kahtlustan, et palju.

LUMI ON MAAS JA NII ILUS JA HEA ON!
Et siis meil on siin päris korralikult lund tulnud ja tohutult ilusad ja päikesepaistelised ilmad on. Eile imbusime Tamperes, oli kah täitsa tore.
Negatiivne asjaolu on see, et Jori ei imbunud täna talli ja ma ei saanud seetõttu talvekrihve, mis tähendab, et homme hobusega tallist välja saamine ja maneežinigi jõudmine võib osutuda väga raskeks. Noh, elame näeme.

16.11.08

Täna ärkasin üles ja plaks! oli hea tuju. Selles suhtes, et maailm on ikka tore paik ja elu on kah ütlemata ilus. No ei tea, lihtsalt nii hea tuju on täna. Tallis panin Robbie svingiplaadi üürgama ja elu muutus veeeeel ilusamaks. Natuke oli täna tunne, et hakkab lumi maha tulema, aga ei. Ainult paar helbekest tuli. Kahju. No veidike suutsid mu head tuju kõigutada Teddy ja Rantana, kes tänaseks siis 8 päeva jalutanud ja muutuvad iga päevaga hullemaks. Selles suhtes, et päris tore on, kui 175 turjaga mära käekõrval tagant üles peksab, püsti tõuseb ja üldiselt sinust üles jookseb. Teddyga oli mul eile käitumise koha pealt pikem arenguvestlus, tema on nüüd täitsa pai. Aga ei, hea tuju jätkus, sest mu uues telefonis saab ju ometi muusika mängima panna. See on vist ka ainus põhjus, miks ma suudan neid 2*20 minutilisi jalutamisi taluda 10 päeva.
Natuke aega tagasi helistas Annu, ja üllatus-üllatus, ta täna ratsutama ei imbu. Noh, eks teen turbot siis. Hetkel pean lõunapausi ja just põletasin oma keele totaalselt kapsahautisega ära. Hmh.
Eile imbus isegi Jori kohale ja üritas hullult tigedat mängida. No ma ei lasknud ennast sellest häirida ja nii said kahele loomale korralikult talvekrihvid alla ja isegi Rantana kiilud üle vaadatud. Mission accomplished.
Aga hetkel olen ma täielikul Robbielainel endiselt. Ahhaa, vihjed jõuluvanale: 3 dvd soovi tuli meelde:
1. Robbie „Live at the Albert“
2. Robbie „And Through It All“
3. Prison Break 2. hooaeg. No kolmas oleks kah tore, aga...
:D
No muidugi mind ajab endiselt närvi, et mu läppar keeldub originaalplaate mängimast. Mitte ei mõika, mida ta tahab, aga väga paljud originaalfilmid ei mängi. Veider ja närvi ajav.
Aga nüüd ma lähen ja imbun Candyga metsa, ei viitsi mingit ratsutamist arendada täna.

Hmm. No mõtlesin jälle, et peaks midagi kirjutama. Muud ei ole huvitavat, aga eile hüppasin siis Annuga koos. Ja mul oli hobune nii hea, et uskumatu! Üle pika aja olid jälle takistuse moodi asjad kah püsti ja no täiesti lõpp, kui mõnus oli. Ja üldse mulle meeldib Annuga samal ajal hüpata, siis ta saab kõigi vahedega katsejänes olla :D Annu igastahes ütles, et nii hästi pole ta Juhanit hüppamas näinud. Määdsik. Et siis sai vist jälle tõestatud, et väheke kõrgemaid on temaga kergem hüpata. Muidugi siis tekib probleem, et kui täna olid takid kusagil 110-115, siis Maarja makaronid ei suuda teda hobuse seljas kinni hoida, aga no see selleks... No eniveis sain lõpuks ma pihta ka asjale, mis mind siin olemise jooksul kogu aeg on vaevanud - et takid tunduvad täitsa takimoodi aga ainult meeter on heal juhul peal. No lõpuks mulle koitis, et meil ju need Hiiumaa-kobad. Mis tähendab, et kui koba on metri kõrgusel, siis latt on ju kõrgemal :)
Haahaaa, mind blondi küll... Eile ei olnud ma muidugi ainus blond, Jenni nimelt pidi meile kinno piletid ostma. Ja no ma siiamaani ei mõika, et miks, aga ta ostis hoopis kolmapäevaks. No midaiganes :)
Täna on räigelt vihma sadanud. Ja kuna maneesis tunnid, sain kõik hobused väljas liigutatud. Juhuu. Muuseas, meil on Rambo vihmatekk, mis peaks imago poolest nagu väga hea olema. Tuhkagi. Kokku olin loomadega 40 minutit sellega väljas ja teine loom oli juba suht läbikas ikka. Et siis huvitav, kas maailmas on olemas vihmatekk, mis TÕEPOOLEST vihma peab? Kui keegi teab firmat, siis andke teada.
Ja autokoolis käisin kah. No väga hull ei olnud, täna sai alistatud 80 piirkiirus. Hullumaja, ma vist ikka ei ole loomu poolest andekas autojuht, täitsa hirmus oli... Ja siis ma muidugi mainisin, et mul pole õrna aimugi, kus me oleme (no kusagil Nokia kandis olime) ja siis mu kallis õpetaja üritas mulle meeleheitlikult ümbrust tutvustada. No ütleme siis nii, et kuna ma üritasin autoga mitte ekdagi ega midagi kahjustades jõuda punktist A punkti B, siis vaatamasiväärsustega ma ei tegelenud.
Aga muud nagu polegi vist. Adios!

11.11.08

No mõtlesin, et peaks ikka midagi siia üles kah märkima. Üldiselt pole vahepeal midagi väga huvitavat olnud. Niisama siin oleme elanud. Eile oli Tiina tunnis vaba koht ja olin siis Leoga seal. Noh, et selline hobune on ratsakooli hobune, tundub muidugi üsna uskumatu. Aga lõppkokkuvõttes läks päris hästi, üsna kerge tundus see loom sõita kah. Ja üldiselt sellest hakkab mingi harjumus saama, et kui olen minemas tundi võõra ratsakooli hobusega, siis on see muidugi alati hüppetund. Aga täitsa hea oli ja Tiina jäi kah rahule, tundus mulle.
No siis oli meil täna veel töötajaskonna „arenguvestlus“, mis oli täitsa tore.
Pärast läksin Annu juurde. Ta on nüüd immutanud mulle külge kombe juua mingit asja tema pool, mis teoorias peaks olema kohv. Not to worry, pool sellest on umbes piim ja niikuinii on tegemist mingi viljakohvi taolise asjaga. Nii et seda jubedust, et Maarja hakkaks kohvi jooma, silmapiiril ei terenda. Aga eniveis, seal siis Annu küsib lambist, et kas mul on pass olemas. No mina et jaaa, et ISEGI eestlased on nii tsiviliseeritud, et omavad passi. No tegelikult ta muidugi tahtis teada, et kas mul pass kehtib. Et siis asja point see, et nad vist tahavad Karppaga minna Egiptusesse peale jõule. Ja et ma läheksin kaasa ja aitaksin seal Jennil silma peal hoida. Noh, midaiganes, ma seda juttu tõsiselt ei võtnud. Aga üldiselt, osad soomlased vist tõepoolest arvavad, et eestlased on metsast pärit. Eile ma näiteks rääkisin meie veti Eijaga juttu ja siis ta nii muuseas küsis, et kas Eestis ikka kah vaktsineeritakse ja viilitakse???? hambaid hobustel (täiesti lõpp. Mul pole enam õrna aimugi, mis on eestikeelne vaste sõnale „raspaus“. Täitsa hirmus, nii soomlane ikka ei oleks :S). No selle küsimuse peale ma vahtisin teda ikka tükk aega lolli pilguga.
Aga muud väga huvitavat pole olnud. Tunni aja pärast lähen siis Juhaniga hüppama. Loodame parimat.
Haaah. Tänane trenn oli siis üle mõistuse hea. Loom oli jumala kontrollitav ja jalgu vahetas eriti profilt täna. Noh, tsiteerides Annut, need jalavahetused natuke „omapärased“ on, aga peaasi et loom jumala sujuvalt teeb neid, ilma et ma peaksin seal seljas äsama või midagi. Hüppamisrõõmu on kah tulnud, täna ladus peale oksereid ikka paar pukki kah.
Ja siis järjekordne näide siinsetest inimestest – peale trenni tuli siis Jenni T minuga rääkima, et kas ma uuest aastast tahaksin võistlema kah hakata. No mina et muidugi. Ja siis tema et jah, et siis Nooraga peaks ilmselt rääkima, et kui treikuga minek ja kui suure autoga, et siis muidugi lihtsam. Ja et kui ta ise ei juhtu minema, et siis nad Vilmaga tahavad mulle appi tulla. Ma olin siis et ooooookeeeeei, väga tore. Et siis mul on nüüd lambist inimene, kes uurib mulle võistluste kohta ja sebib transpordi. Reaalne värk :D
Ja homme on siis autokooli minek. Õnneks saan vist väikse autoga homme sõita. Ja Annu viskab mind homme Ylojärvile, kui ta hobustega kliinikusse läheb. Suht reaalne on 12 meetrise rekkaga mööda meie kitsaid teid sõita :D
Ja reedel on minek Bondi vaatama. Appikene, ma ei mäleta millal ma viimati kinos käisin :)

8.11.08

Täna hommikul ärgata ei olnud üldse raske. Asi siis selles, et sattusin eelmisel päeval ahju küttes natuke hoogu ja tulemusena siis kohutav saun. Tundub, et täna öösel pean vist uks irvakil magama, sest no niiiiiiiiiii palav on. Masendav.
No eniveis kell 8 kaapisin siis talli ja ega muud kui tavalised asjad. Kella üheksa paiku imbus siis Annu kah, laadisime Rantana ja Teddy peale ja sõitsime arsti juurde nendega. No mina loll arvasin, et ega maks. sõidame Helsinkisse. Ja siis autos küsisin, et mis meie sihtpunkt kah on. Annu hakkas naerma ja mainis, et see on Turku. Ja see tähendas siis kolme tundi sõitu. Normaalne. Tegelikult läks sõit isegi üllatavalt kiiresti. Annu harrastab hetkel meil elutervislikkke eluviise ja siis autos jagas ta minuga oma rohelist teed ja avokaadovõileiba., Mõlemad olid muuseas kohutavalt maitsvad. Mingil hetkel tuli kõne kodust Jennilt, kes teavitas, et Juhan ei lase tal päitseid pähe panna. No mina ei tea mis jama see oli. Ses suhtes, et Jenni on temaga juba mingi kuu aega tegelenud ja üldse pole probleeme olnud. Noh, mine võta kinni. Minul õhtul mingeid probleeme igastahes ei olnud.
No eniveis täpselt kolm tundi sõitsime ja siis jõudsime mingisse kahtlasesse talli. See ideepoolest oleks võinud olla väga ilus – juures oli mõisahoone ja puha – aga oli väga käest ära lastud. Ja no eks mind on viimasel ajal meie talliga ära kah hellitatud ja kõik muud tunduvad hullud logud.
No ja siis ootas meid seal sakslasest arstionu. Ma ta nime ei mäleta, aga igal juhul on ta Saksa koondise veterinaar kah. Põhipoint kuidas hobuseid olümpiamängudeks valmistati? Lisaks kõigele muule said hobused toidulisandina puhast soola, maksimaalses koguses 100 grammi päevas. Üldiselt oli see onu hullult tore, naeratas ja tegi nalja ja nii edasi. Kiitis kusjuures Jori rautust, nii et nüüd siis seppa vist ei vaheta, aga kuidas Jori saada käima sama regulaarselt kui Immonen, me Annuga välja ei suutnud mõelda. Nojaa.
Ja siis mõlemad loomad said 2 liigesesüsti ja igast tarka infot jagati meile veel. Muuseas – kiilumädaniku vastu aitab näiteks Sokatyle väga edukalt või siis tavaline suuvesi. Reaalne värk!
Ja natukese aja pärast siis laadisime meie selleks hetkeks eduka rahustilaksu all olevad loomad uuesti auto peale ja hakkasime koju sõitma. Ikka mõnus udu oli sõites, nägi nii umbes 10 meetri kaugusele.
No ja siis imbusime koju ja viskasime loomad boksi ja Annu juures ootas siis pidusöök. Ja ütleme nii, et mul on kõht RÄIGELT täis. Seal oli siis hane ja põtra – Karppa on jahimees ju. Ja ahjukartuleid ja riisi ja seenesalatit ja seenekastet ja... Ohjah. No asja põhipoint on see, et kõht on räigelt täis, aga ikka oleks tahtnud veel süüa. Ja Carita oli teinud veel õunakoogi, millel oli mingi eriliselt hea kreemitäidis. Nii et otse loomulikult pidi ju seda kah veel sööma. Hullumaja. Ja nüüd ma siin kirjutan seda ja tunnen, et peab magama minema, vägisi kipub uni peale. Küsimus on ainult selles, kas jätta uks lahti või ei :)

5.11.08

No nii. Midagi eriti huvitavat pole olnud. Positiivne on see, et Harri immutas oma ratta siia ja nüüd mul on siis olemas sõltumatu transport. Ülimalt tore oli tegelikult üle hiiglama pika aja ratta selga saada. Aga no tegelikult igatsen hullult oma ratast. Tuled ja spidomeeter ja amordid ja... Oeh. Ja lisan veel niipalju, et ema oleks siin Soome mägedes kindlasti hullult õnnelik. Ylojärvile on just parasjagu 25 minutit korralikku sõitmist nii, et paar väiksemat mäge ja siis 2 suurematsorti tõusu. Ja mingil imelikul kombel pole mul lihased üldse valusad. Olin täiesti veendunud, et hommikul ei liigu ma üldse, aga võta näpust. No mitte midagi ei anna tunda. Sõidutundides olen nüüd viiest korrast kolma juba imbunud suure autoga. Egas midagi, eks loodame, et kuna veokas on ikka raske sõita, siis väikse autoga on sellevõrra kergem. Täna olin sellises korralikumas liikluses juba, et valgusfoorid ja ristmikud jne. Ja hakkama sain. Minu jaoks kõige raskem on see lai jubedus normaalselt tee peale ära mahutada. Nüüd olen siis netis neid teste kah teinud ja no teise harjutamiskorraga sujus juba täitsa hästi. Küsimuste osas ei teinud ühtegi viga ja märkide osas kah mitte. 50 pildi juures tegin 11-st lubatust 8 viga esimesel korral ja 3 teisel. Noh, harjutame veel ja veel, eks siis paistab. Aga siin käib ikka asi tõesti tempokalt. Kui nüüd kõik sujub nii, nagu peaks, on kolmapäeval juba teooriaeksam. Hullumajapuhvet. Jumal tänatud, et ma otsustasin eile aktiivselt õppima hakata.
Aga muud vist midagi pole. Tundub, et väljas on hullult külm – rääkisin Jenniga ukse peal mingi 2 minutit juttu ja kohe oli külm toas. Aga pole hullu, mul ju mõnus kamin. Viskan ainult natuke veel puid alla ja niiiiiii mõnus on...
Siis ma olen veel natuke õnnetu, kuna laupäeval on 3 Doors Down`i kontsert aga no ma ei raatsi minna sinna...
Ja järgmine nädalavahetus pean Annuga Nanningi kursusele kaasa minema, kuna Jenni kodus. Nohjah, eks elame üle. Ehkki ma üldse väga ei viitsi :D
Ja muud vist väga ei ole huvitavat. Ahjaa, no jõuludest rääkisin kah ja puhkust saab nii kaua, kui tahan. Väga positiivne.

3.11.08

Heipparalla! Täna sujus asi üsna hästi, kuna me loobusime hommikusest jalutusrattarežiimist ja immutasime Annu juba kella poole kümnest hüppama loomadega. Mina jõudsin veel päris hommikul Candyga maastikul kah käia. Täna ei olnud kiire ja oli kohe palju parem stressivaba elu. Ja lõuna paiku sain siis Juhaniga kah hüppama. No lõppkokkuvõttes läks täitsa hästi, ehkki räigelt rasked harjutused olid meie jaoks. Ja Annu ikka räigelt sebib mind ratsutama, mis on igati positiivne. Et siis täna ta pakkus välja, et ma võiksin ju mõndade ratsakooli loomadega kah vahepeal trennis käia. Ja no mis võiks mul olla lisatundide vastu? Eriti kui loomad, kellega sõidan, on tegelikult a la 130 loomad. Aga muud huvitatavat nagu pole. No autokoolis käisin kah ja homme hommikul siis sõidutund. Loodame parimat.

02.11.08

Hmm. Aeg on jälle blogi kirjutada. Aga selle asjaga on tõsine mure. Noh et ülejäänud inimesed, kui neil midagi huvitavat ei toimu, kirjutavad lihtsalt oma diipe mõtteid siis blogisse. Aga no võta näpust, mul ei ole diipe mõtteid. No päriselt kah! Ma ei mõtle hetkel siin elu mõtte üle või selle peale, et miks inimesed teevad nii või naa. Olen täiesti diibivaba. Kui ma täna seda avastasin, oli ikka naljakas kah. Ja siis ma naersin omaette. Tavaline värk minu puhul noh :D
Aga üleüldiselt on elu ikka samasugune meil siin. Reedel käisime Jenniga Miia juures istumas, oli täitsa tore. Õnneks jõudsime koju mingi üheteist paiku juba, minul igastahes oli tuduaeg...
Ahjaa. Vahepeal autokoolis pole ma käinud. Istusin just neljapäeva õhtul kodus ja mõtlesin, et no EI taha ärgata järgmisel päeval kell 6.40. Ja samal hetkel tuli sõnum, kus mind teavitati, et auto hoolduses. No ega ei olnud hea meel ja tore magada kella poole kaheksani hoopis...
Eile ehk siis laupäeval imbusin üksi tööl ja sain asjad suht turboga tehtud, see oli tore. Jenni käis vahepeal Rantanat pügamas. Ja lõpptulemus... Ma nüüd ei taha midagi halvasti öelda, nii et... Vihjeks nii palju, et Veska grupikad on kah ilusamini pügatud. No eniveis, võõras mure eksole... Ja siis ärkasin laupäeva öösel täiesti lampi kell 2 öösel üles. No mitte ei tulnud und. Ja siis pistsin pea uksest välja ja täiesti lõpp, kui ilus selge ja tähti täis taevas oli. Super!
Täna olin kah tööl. Öösel oli vist ikka räigelt külma olnud, maa oli täiesti härmas ja isegi järvel juba jääkiht peal. Aga igal juhul Candy suutis siis lõpuks magnetravi plaadi ära lõhkuda. Noh, see oli juba tükk aega juhtumas ja teades minu õnnes selliste asjadega pole ime, et see just täna juhtus. Ma ei viitsinud isegi närvi minna selle peale.
Ja kõik oli väga tore ja roosiline, kuni Annu helistas. Et kõik loomad maastikule. No ma mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab. Et ajan rahva kokku ja saab kõik loomad korraga liigutatud. No ja siis muidugi kukkus lõpuks nii välja, et keegi ei saanud tulla. No ma ei saa aru, kus olid kõik need piffid täna, kelle eluunistus oleks Annu hobuste selga saada? Hmh. No igal juhul siis suutsin mingi elutempoga kõik neli ikka maastikul ära sõita. Kõige toredam oli see, et üldse ei läinud soojemaks kah ja siis kogu see jää ei sulanud ära. Mis tähendab seda, et ma pidin räigelt laveerima jäätunud asfaldi peal, et hobustega püsti püsida. No ei olnud tore. Ilm oli küll kohutavalt ilus aga no ei saa asja nautida, kui mõtled ainult seda, et vaja veel 3 tükki ära sõita nüüd pooleteise tunniga. Huhh. No lõpuks sain ikka täiesti graafikus lõpetatud. Ja siis natuke tankisin ennast omletiga ja läksin Juhanit sõitma, kes oli selline mittevägahea. Ja ta on täielik mõmmi. Nagu Juhan! Aga üldiselt Annu oli küsinud vetilt, et kas meil loomadel mingi aine puudus, et nad nii karvased. Ja siis vet olid vastanud, et see vist selleaastase talve iseärasus, et paljud inimesed küsivad talt sama asja. Aga no ikkagi. Juhan on karvane. Appi! Kui asi veel hullemaks läheb, siis ma üritan ta ikka see aasta ära pügada, vaatab mis saab.
Aga nüüd ma lähen suhtlen natuke Annuga, kes on vist tagasi oma suvilanädalavahetuselt. See oli kah üsna tore, et ta jättis oma maja võtme minu kätte. Ja siis nii keskmiselt 3 inimest päevas käis mult võtit küsimas. Sjuuper.... Aga ma kasutasin juhust ja pesin räigelt pesu siis. Üldiselt ma ei saa nii palju järjest pesta, sest Annu sebib oma laari vahele :D Aga see on küll tõsine värk, et mina ilma kuivatita vist enam elada ei oskaks. No ikka nii mugav, kui riided 2 tunniga jälle kasutuskõlblikud.
Aga no mitte ei tule siia diipi teksti. Kui inimene juba kuivatitest räägib, siis vist on aeg lõpetada või nii... Adios!
Haah. Lihtsalt pean lisama, et olen Annu juures ja Padu ja Karppa on naelutatud teleka ette – F1. Ma pidin kolm korda tere ütlema, enne kui mind märgati. Reaalne värk :D:D:D
Ja siin kah juba nett blokib. No halleluuja noh.