29.12.08

Nii. Tegelikult on kell 22 ja ma peaksin oma kolme ja poole tunnise ööunega magama kobima. Aga no tuli tuju blogi kirjutada, nii et seda ma siin siis ka teen.
Kõigepealt pean tunnistama, et kodus oli ikka ütlemata tore olla. Ja no kui nüüd täiesti aus olla, siis hetkeks tulid laeva peal Eesti tulesid nähes ka pisarad silma. Nädal läks täiesti paraja tempoga, alati võiks muidugi rohkem aega olla, aga tegelikult kurta ei saa. Ja juba oligi aeg pühapäeval kohvrid selga võtta ja tagasi Soome poole asuda. Kusjuures kõige imelikum oli asja juures see, et läksin justkui kodust...koju? Just olin Mariaga arutanud sel teemal ja nüüd tean täpselt, mida ta mõtles. Laev oli pungil täis, nagu ka minu kotid. Enamuses olid reisijateks eestlased, kes tagasi tööle teel.
Sadamas olid peatuses kolm 15 a bussi, mis kõik läksid täiesti pungil täis. Võite ise ette kujutada, kui tore on olla pungil täis bussis, mis lisaks inimestele täidetud ka tohutu hulga kohvritega. Minu bussis olid igaljuhul kõik eestlased. Isegi bussijuht. Ja inimesed olid hirmus sõbralikud ja abivalmid, mitte üldse nagu eestlased tavaliselt. Tea, kas oli see nüüd jõuluaeg, Soome mõjud või midagi kolmandat. Tänu kogu sellele tunglemisele jäin muidugi esimesest rongist maha ja nii sain natuke rotima variandi peale, mis jõudis Tamperesse kell 22.40 alles. Ja rongis vaatasin Transporter 3 ära (ega ma ju ometi ei tõmmanud seda netist, selle asemel, et kinoga jamada). Endiselt meeldib see film...Aga eniveis Vilma tuli siis oma mikroautoga mulle vastu ja mingil imekombel suutsime nii minu kui mu pagasi autosse ikka ära mahutada.
Ja nii ma siis kell 23 ennast kodust leidsingi. Esimene ülesanne oli Juhanit külastada (kes oli endal JÄLLE raua alt ära tõmmanud) ja siis asusin asju lahti pakkima. Teine missioon oli dvd-mängija paigaldada. Siis hakkas Robbie üürgama ja asusin tegutsema. Üks valge šokolaadi tahvel igastahes on teadmata kadunuks jäänud. No kõik kohad otsisin läbi aga mitte ei leidnud üles seda. Õu vell. Lahtipakkimise lõpetasin kell 2 öösel. Normaalne. Ja nii siis sain poole kolme paiku magama. Ja kell 6 imbus Jenni hobuseid söötma, nii et kokku sain 3,5 tundi magada. Not bad.
Kokkuvõttes on kodust kaasa võetud väiksed asjad teinud nüüd olemise tõeliselt koduseks. Ei oska täpselt nüüd öelda, et mis siis teistmoodi on, aga hoopis teine tunne on tuppa tulla. Veider :)
Päev möödus üsnagi uduselt esiteks vähese une tõttu ja teiseks seetõttu, et terve graafik oli kahe tunni võrra nihkes. Aga Eki siis imbus täna Rantanat ja Santtut sõitma ja Linda sõitis Teddy ja Candy. Mis tähendas, et... LEBO! Eki oli väga meeldiv üllatus. Mulle väga meeldis, kuidas ta ratsutas ja ideed ratsutamise kohta olid tal kah väga sümpaatsed.
Homme sõidab ta kõik neli, mis tähendab, et Maarja imbub kell 7 talli. No kui see tähendab, et saan kell 3 õhtule, pole paha.
Ahjaa, nüüd tuleb Santtul kah peotäite kaupa lakka lihtsalt. Et siis Eija võttis meie kahelt tulevaselt kiilakalt vereproovid ja eks nüüd nädala pärast näeb, et mis ja kus. Eija muidugi kahtlustab, et söötmises mingi eripära. Ja siis ta küsis, et mida nad süüa saavad. No ma siis lugesin ette, et müslidest Perfomix, Endurix, Mash, ATP ja NutriPlus. No ja siis veel lisavitamiinidest Muscle Base, Muscle Fit, Vitaflor, Kerabol, MSM, Muscle Build ja Perfo Plus. Te oleks pidanud ta nägu nägema. Ta vaeseke ilmselt eeldas sellist tavapärast värki, et kaks müslit ja ühed vitamiinid. Aga no ega meil siis asjad nii lihtsalt ei käi :)
Igal juhul lõpetasin mingi kell 14 tööpäeva ja siis käisin pesus ja imbusin nii tunniks-paariks tuttu. Ja siis imblesin ratsutama. Kuna Micki lombakas, läksin siis Paavot remontima. Oli täna ikka korralikult siga pannud Helil. Noh, mul üritas kah alguses, aga natuke nuudistamist (selles olen ma üsna osav ju) ja oli täitsa hea. Ja mulle NIIVÄGA meeldib see hobune. Täiega tuus. Kui ma saaksin valida, siis heameelega sõidaksin iga päev teda lisaks Johnile.
Aga vot nii. Nüüd tunnen, et väsimust pole, aga kui ma ruttu magama ei kobi, homme üles ei saa. Nii et ma siis lähen nüüd tuttu. Oma linade vahele. Ööd!

22.12.08 ehk KOJU :)

Nii. Täna hommikul ärgates oli esimene positiivne asi, kui välja vaatasin aknast, et LUMI!!! oli maas! Eriti tore nagu. Hämmastav oli ka see, et üldse polnud hull kell 6 ärgata. Tavaliselt on mul kell 7.30 silmade lahti saamisega raskusi. Nujah.
Siis imbusin tööle ja kõik tundus täitsa hästi sujuvat, kuni läksin Juhanit jalutusrattasse viima. Loom oli jälle armas olnud ja endal raua lahti tõmmanud. No seda juhtub nüüd keskmiselt kord kuus. Ma olen juba üsna osav rauda alt ära võtma, peaks ainult õppima tagasi ka panema seda. No siis ma tegin paanikakõne Miiale ja olin juba veendunud, et nüüd nädal aega kööga. Aga ei, Immonen pidi niikuinii tulema. Et siis hea seegi. Siis ma läksin teiselepoole talli Miiale appi ja seal oli jumala hea hoog sees, kuni ma ühtäkki panin tähele, et Juhani koplil pole väravat enam. No lahe. Point siis selline, et viimasel ajal kipub elekter väga vahelduv olema. Ja nii siis ilmselt oli loom mul värava hingede pealt siis maha tõstnud kaelaga. Jumal tänatud, et ma seda ei näinud. Ma usun, et oleks päris korralik paanika olnud. Juhan, koplivärav kaelas kinni, ei ole just parim vaatepilt Maarja närvisüsteemile..
No siis natuke aega oli jälle seiklustevaba elu, kuni sain Vilmalt, kes oleks pidanud mind täna rongijaama viima, sõnumi, et tal pole autot. Mis tähendas, et minul polnud transporti. Lahe. No see paanika sai siis niimoodi lahendatud, et Miia, olgu ta õnnistatud, lubas mind ära viia. Ja siis helistas Immonen, et tal auto katki ja ei pääse vist tulema. No aina paremaks läks see asi eksole. Selle koha pealt ikka lõpuks tuli nii välja, et ta sai auto kuidagiviisi korda ja siis imbus Vahantasse ainult selleks, et Juhanile raud alla lüüa. No nii häid inimesi ikka ei oleks olemas ju! Suht naljakas vaatepilt oli, kuidas ta linnariietega hobust rautas. Aga no õuvell.
Ja siis imbus Eija kah veel talli ja Juhan sai vaktsineeritud. Jess. Kusjuures kohe oli näha, et Juhan harjunud Ailiga. Vend sai aru, et peaks nagu natuke kartma aga samal ajal Eija on nii Aili vastand kui veel olla saab – lühike, õbluke ja rahulik – et vaene hobune oli täitsa segaduses. Hahahaa.
No ja siis ma jätsin Eija ja Jenni märadele mingit väga kahtlast ja jubedat oppi tegema (nüüd pean küll tunnistama, et sellisest asjast ei teadnud ma varem mitte midagi) ja imbusin teisi loomi jalutusrattast välja võtma. Ja kõige krooniks siis suutsin talli ees libedaga käntsa käia. Nojesssss!
Õuvell. Siis käisin turbopesus ja püsisin isegi graafikus. See, kas kõik vajalikud asjad kaasa said, pole üldse kindel. Ja nüüd ma hetkel imbungi siin rongis ja kirjutan seda oopust. Ja ma pole üldse 100 % kindel, et ma õigesse kohta jõuan sellega, sest mingi teema on siin ümberistumistega. No midaiganes, ma ei viitsi tänase päeva jooksul rohkem tõmmelda.
Ahhaaa. Ikka oli täitsa normaalne värk nende rongidega. Ei tea, mida nad seal sokkisid. No tegelikult midagi oli sellel rongil viga küll, terve sõidu aja tegi väga kahtlasi hääli. Õu vell. Aga nüüd ma istun siin sadamas ja ootan laevale pääsu. Noh, ümberringi on väga palju lõbusas meeleolus soomlasi, aga vaikselt on juba kuulda ka eesti keelt! Jehuu!!!
Jeebus. Inimesed endiselt arvavad, et kui nad laeva minekuks 10 minutit enne sappa võtavad, siis nad on lahedad. No see on siin üsna hirmus vaatepilt ja ma kardan, et inimesi hakatakse jalge alla trampima. Õuvell. Ma parem olen viimanehapupiimane kui et jään alkohimus soomlaste alla :)

20.12.08

Nii. Neljapäeval nautisin oma teist vaba päeva. Et siis kell 9 imbusin Juhaniga ratsutama. Noh, kuna eelmine päev oli Annu trenn, siis loom oli otse loomulikult väga super. Ja siis kihutasin bussi peale, et Tamperesse imbuda. No tegin siis natuke jõuluoste ja natuke mitte, natuke imbusin niisama. Ja siis läksin sööma. Ja OTSE LOOMULIKULT koperdasin ilmselt ainsate Tamperes olevate itaallaste otsa. Jeesus kui tüütu. Millal siuksed vennad aru saavad, et nad pole God`s gift to mankind, ma ei saa aru? Õuvell. No ja siis liipasin koju ja ilmselt tegelesin millegi asjalikuga, kindel pole.
Eile oli vist kah nii mõttetu päev, et ma absull ei mäleta, kas midagi üldse toimus.
Täna olin siis üksi tööl. Otsustasin pool tundi varem minna, et hommikuse rush hour`i saaks edukalt lõpetatud. Sain kah. Meil siis selline süsteem siin, et kella 8-13 on täielik hullumaja ja siis 13-16 on täiesti normaalne elu. No eniveis Sussu imbus siis Juhaniga ratsutama – ma pean ju kellelegi looma jätma nädalaks. Ei olnud hullu midagi, Juhan võttis asja täitsa lebolt. Pro värk. Siis ratsutasin Candy ja Rantana, rohkem ei olnud aega, sest Annu järjekordselt andis alles kell 13 teada mis tahab, et loomad teeksid Õu vell.
Üldiselt olen ma nüüd mõelnud, et peaks kuidagi seda endale neti saamist kiirendama. No mõtlesin siis, et tavai, imbun lihtsalt iga päev Annu juures hullult kaua netis, et küll see pinda hakkab käima neile. Ja no kas asi toimub? EI! Hoopis pakutakse süüa ja juua ja... Hullumaja noh. Peab midagi muud välja mõtlema :D
Siis täna oli meil jõulunäidendi harjutamine kah maneesis, ma meelega ei läinud vaatama, siis on homme üllatust rohkem. Ja natuke aega tagasi hüppasid siis Jenni ja Vilma minu juurest läbi, kingitus kaasas. Kinkisid siis mulle ja Juhanile villateki. No nii armas lihtsalt, ma ei või! Ma olen ikka täiesti awwwwww meeleolus hetkel. Aga üldiselt nad olid siis üsna löödud, et see näidendiproov ei olnud hästi läinud ja miskõik veel. Noh, ma usun nendesse, pole hullu.
Ja üldises plaanis ongi siis nii, et tegelikult peaksin ma asju pakkima ja koristama tuba natuke. Ja ma üldse ei viitsi. Mis siis, et ma tean et homme pole jõulupeo tõttu aega ja esmaspäeval on täiesti hullumeelselt kiire. Jaa, tore et mul tahtejõudu on noh.

17.12.08 ehk kohevarsti Eestis :)

TÄH. Ma olen VÄGA pissed off hetkel. Miks? No Maarjal pidi täna kell 11 olema teooriaeksam teatavasti. Ja kell 9 siis olin just imbumas Juhaniga trenni, kui tuli kõne autokoolist. Et neile oli just helistatud Nokian poliisilaitokselta, et nad ENDISELT ei ole suutnud mulle vajalikku luba ära teha. Miks? Seepärast, et mul pole Soomes alalist elukohta. Nagu vattahekk noh. Tore et see naine Magistraadis siis teadis mulle öelda, et nii on. Nagu mille eest need paberimäärijad raha saavad, ma ei mõista???? Igal juhul olin ma siis nii raevus, et käed värisesid. Poogen pole, et ma olin eksamiks nädal aega õppinud ja eile käisin harjutamas kah ja täiega kindel tunne oli. Ega siis asjad ometi nii hästi ei saa minna. No lõppude lõpuks sain jälle miski telefoninumbri JÄRJEKORDSELE targale tädile helistamiseks. Lõppkokkuvõttes Annul siis jooksid kah närvid kokku ja ta lubas ise helistada ja nüüd lõppude lõpuks välja uurida, et mis värk on...Hea seegi. Vihane Annu peaks isegi Soome ametnikud oma päid kasutama panema. Asja põhipoint on aga see, et teooriat ma nüüd enam enne uut aastat tehtud ei saa ja siis venib sõidueksam kah ja lootust, et kolme nädala pärast load käes on, enam ei ole...DOAAAAAH noh.
Aga üldiselt oli siis täna Annu trenn ja täiega tuus oli. Noh, see pole vast mingi üllatus aga... Täna sain esimest korda täiesti lõplikult aru, et kuidas ta tahab välimise ratsme peale sõitmist. Ja kavaleti peale sain Juhani nii sirgeks, nagu elus pole mul veel õnnestunud asi. Pärast Annu ja Tiina arutasid, et Juhaile on kaela tekkinud korralikult. No mina ei saa aru, iga päev ju näen teda. Ja siis Annu ütles lõpus, et Juhan oli täitsa koolisõiduloomavälimusega olnud ja täitsa ilus hobune välja näinud. Ütleme siis nii, et Annu suust on see suur ja senikuulmatu kompliment. Ja peale seda kuulsin ma veel, et kuidas Annu ja Tiina arutasid, et Juhan räigelt raske hobune, aga samas on üllatavalt palju arenenud edasi kolme kuuga ja et Annu on rahul, et nii palju positiivseid asju tuleb iga trenni jooksul. Jess!
Siis Kirsi käis Juhanit kah masseerimas. Noh, probleemne koht on nimme (ikka päris korralikult – eks see saab üsna palju koormust kah, kui viimasel ajal hobune üsna palju läbi selja töötab) ja siis vasak õlg. Noh, see pole kah suur ime, kuna vasaku poole lihased ju vabsee ei veni tal. Aga üldiselt oli positiivne elamus, Juhanile täitsa meeldis ja hobune oli täna ikka palju relam.
Eile oli pimedasõit siis. No läks tegelikult täitsa okeikalt. Tulede vahetamises olin ma üllatuslikult osav kusjuures, nii veider kui see ka pole. Ja alistatud sai 100 piirkiirus. Eriti veider oli see, et eile ei tundunud 80 üldse palju. Sõitsin siis ja mõtlesin, et vahiks spidokat, et paljuga ma teistel ees koperdan. Ja 80 oli sees. Imede ime! Aga enne ma polnud ju nii pimedas sõitmas käinud, et üsna hirmus oli alguses ikka küll, kui praktiliselt mitte midagi ei näinud. Ja mina nägin jänest umbes sekund enne, kui see teine kutt, kellel oli juba mingi aasta juhiluba olnud. Hahaaa :)
Siis ma veel priiskasin eile ja läksime pitsat sööma vahepeal. No mõtlesin et hirmus, et 8 euri maksab pitsa. Ja no see oli siis nii suur, et veerandi jaksasin süüa ja ülejäänud tuli koju kaasa.
Ja viimased kaks päeva on Pussinen kah meie kohvinurgas viibinud. Täna ma olin juba natuke valmistunud, aga eile oli küll hea laks. Et siis vajusin eile rõõmsameelse tuhinaga kohvinurga ja kes mulle otsa vahtis? PUSSINEN! Mul oli vist ikka üsna koomiline nägu peas, kõik üritasid väga muiet alla suruda. Ei õnnestunud...
Ja siis see tibi, kes peaks minu vabadel päevadel Miiat aitama otsustas, et töö on ikka liiga kontimurdev ja üritab siin oma hobust salaja minema sebida. See kah idee muidugi. Ta ainult ei mõelnud selle peale, et ratsutamismaailm on väike ja uudised levivad kiiresti. Aga no eniveis lootus on seetõttu selline, et ma aitan Miiat siis iga päev nädala sees ja siis saan endale kah laupäeva ja pühapäeva vabaks. Mis minule sobiks eriti hästi, sest et siis oleks mõtet tihedamini kodus külas käia. Aga no nüüd Miia üritab seda ideed Annule maha müüa, eks näis, kas õnnestub. Vot sellised lood siinpool sood igastahes. Ja homme on juba 18-nes ja niivarsti saab koju külla. Täiega ootan :D:D:D
Ja Annika, ära mitte üritagi valge koogi ideest loobuda. Muidu ma võtan teatud asja pantvangi :D

13.12.08 ehk 8 päeva Eestini

NII :D
Tegelikult pole eriti midagi toimunud, mida peaks siia kirja panema, aga no ma kirjutan ikka :D
Kolmapäeval käisin autoga libedarajal. Harjutasime siis hädapidurdust ja muud siukest värki. Ja täiesti lõpp, kui kaua võtab pidurdamine aega. Mul vahepeal tekkis kahtlus, et kas mul ikka on pidur põhjas. Aga põhipint on see, et üldse ei olnud hirmus. Kui oleks liikluses olnud, oleks hoopis teine asi olnud. Aga seal oli hoopis lõbus. No eniveis, kui me tagasi sõitsime, siis õpetaja järjekordselt asus mu pulssi katsuma (ta pidevalt teeb seda, kui midagi uut oleme teinud). No ja siis ta oli väga pettunud, et kas ma siis ÜLDSE ei kartnud. No ma arvan et natuke teine asi on libedarajal külglibisemisse minna, kui lisaks veel sõiduõpetaja kõrval. Reaalses olukorras oleksin ma ilmselt püksi teinud.
Aga üldiselt siis ainult 8 päeva on aega Eestini. Ja ma väga ootaks seda, aga enne on paraku paar sellist sündmust, mida ma üldse ei taha, et toimuks. Teisipäeval on pimedal ajal sõitmine. Ja no ma ei usu, et ma seal hiilgama hakkan. Oh dear. Ja kohe järgmisel päeval siis teooriaeksam. Mille pärast ma olen juba nüüd närvis. Aga ma olen väga tublisti teooriaõpikust iga päev ühe peatüki läbi võtnud. Ahjaa, teil ei tule õhtul und? Lammaste lugemise asemel võtke minu autokooli teooriaõpik kätte. Uni garanteeritud!
Esmaspäeval tuleb Kirsi ja masseerib Juhanit vähe. Saab siis näha, et mis ta ütleb. Ma ise küll kahtlustan, et hetkel on ta üleni väga viletsas seisukorras. Sõites vähemasti on küll selline tunne.
Selle kaootilise teksti jätkuks siin niipalju, et täna on laupäev ja ma pole üksi tööl! Juhuu. Jenni siin teeb oma uueaastapuhkust nimelt tasa. Ja oh imet, meil on aega teha tunniajane lõunapaus ja ilmselt pääseme poole kolme paiku juba koju. Määdsik. Täna pidin küll Teddyga maastikul imbuma ja no selle loomaga maastikul käimine võtab mu närvid läbi. Vend vabsee ei liigu edasi ja siis järgmisel hetkel, kui sa oled teda umbes kümme minutit kandadega peksnud (ega ma ometi ei viitsi ju sääriseid ja kannuseid peale toppida maastikul käimiseks) ehmatab ta lampi millegi peale ja tõmbab galopis alt ära. Ja siis sa tirid ta tagasi ja vend jälle loivab. Ja kõigele lisaks on ta rõvedalt ümmargune, nii et sadul täiega keerleb tal seljas ja kusagilt pole kinni kah võtta. Ja täna oli veel räigelt libe kah ja....Aga üldiselt iseloomu poolest on ta tore hobune :D

10.12.08 ehk 11 päeva Eestini

Nii. (Mis siis, et Annikat häirib, et ma igat oma blogi sissekannet nii alustan). Üldiselt pole pikka aega midagi kirjutanud, sest midagi huvitavat pole olnud. Reedel pikkujoulutasime Miia juures. Tegime pizzat ja värki. Siis oli jälle tükk tühja ehk siis mõttetut aega. Pühapäeval oli meil siin miski võistlusemoodi asi, läksin siis Juhaniga kah. No tõestatud sai veelkord, et võistlusolukorras on ta täiega hobune. No nii mõnus ja lihtne on sõita. Mingil ajahetkel soojendasin ja siis Annu helistas ja siis ma lihtsalt võtsin ratsmed ühte kätte ja kavaletitasin edasi. Soomlased natuke imelikult vaatasid, aga pole hullu. Et siis jah, nüüd tuleb ainult trenni edasi teha ja oodata võistlushooaja algust. Negatiivne on see, et Annu näitas võistluskalendrit ja asi kipub pihta hakkama alles veebruaris. Õu vell. Esmaspäeval käisin Tiina tunnis Paavoga. Oi, see loom on lahe. Raudselt minu lemmikhobune sõita siin tallis. Vahepeal tegin paar sirget kah maneežis a`la Piltsu. Tulid kohe vanad ajad meelde :)
Siis ma veel küpsetasin piparkooke. Ja pean tunnistama, et mulle maitseb soome piparkoogitaigen palju rohkem. Et siis vähem vürtsi, aga mulle just niimoodi meeldibki. Siis veel päkapikutöökoda on toiminud kah natuke. Ärritav asjaolu on see, et kõik rahvad kolivad ja ma ei tea aadresse. Ehk siis: Riin-Anu, Marelle, Gretsu ja Reltsu – aadressid palun mulle orksipostkasti ja KOHE!
Eile olin üsna masendusmeeleolus, ise ei tea kah, miks. Absoluutselt kõik asjad, inimesed ja loomad ajasid närvi. Ilma naljata. Huhh. Eks see andis natuke tunda kah, et 5 tööpäeva seljataga ilmselt.
Siis täna oli vaba päev. Ja nüüd viimased 2 nädalat olen ainult ühe vaba päeva võtnud, et jõulupuhkust tasa teha. Ja nüüd on sellega korras ja hämmastav on mõelda, et homme on kah vaba päev! Ülilahe. Täna oli sõidutund. Arvestades viimase korra katastroofi ma füüsiliselt TUNDSIN, kuidas mida lähemale ma jõudsin autokoolile, seda aeglasemaks mu sammud muutusid. Aga tegelikult ei oleks pidanud tõmblema. Sest oh õnne, täna olin väikse autoga. Ja issake, kui kerge asi tundus täna. No täiesti lõpp. Tekkis tunne, et nagu inimene oleks lausa. Ainult et nüüd ma ajan oma käteasendiga sõiduõpetajat närvi. Ei tea, tundub mugav rooli alumisest otsast kinni hoida ja samal ajal Markku soovib seda kümne pärast kaks asendit. Oh well, peab lihtsalt arenema jälle. Üldiselt lahenes täna veel müstiline küsimus, et miks mu põlved sinikaid täis on. See on selle Dodge müstiline ehitus noh. Et siis kui ma tahan pedaalideni ulatada, pean ma põlved vastu rooli istuma. Veider.
Ja homme, oh õndsust, olen kah väikse autoga. Ja lähen siis platsisõitu tegema. Aga siis mitte platsisõitu eesti mõistes, nagu mina olin aru saanud, vaid libedarajale hoopis. No saab olema huvitav. Ja hirmus.
Ja issi – kui ma Eestisse saabun, siis onju sa viid mind Triinuga kusagile parkimisplatsile harjutama? Onjuonjuonju??? :D:D:D
Aga üldiselt ma vist midagi rohkem siia kirjutada ei oska hetkel. Nädala aja pärast on vist teooriaeksam, nii et täna ma koristan tuba natuke ja siis asun tuupima. Mingil momendil lähen vist Juhaniga lume sisse kablutama kah.
Ja 12 päeva on Eestini. Juba ootan :)
Adios!

4.12.08

Nii. Mis siis vahepeal uut?
No Juhan oli esmaspäeval-teisipäeval kohutavalt halb. Siis ähvardasin teda jõuluprae saatusega ja täna oli jälle täitsa hobune :D
Annu hankis endale mingi kõhuviiruse ja on pühapäeva õhtust saadik rivist väljas olnud. Jees.
Mul on olnud aegade parim sõidutund. Rekkaga kusjuures. Ja järgmisel päeval oli kohe aegade halvim sõidutund. Jälle rekkaga. Ütleme siis nii, et situatsioon oli järgmine. Väga kitsas tee, Maarja rekka roolis. Pööre paremale Vastu tuleb teine suuuuuuuuuuuur rekka. Ma arvan, et edasisi kommentaare pole vaja. Huhh.
Siin on mul kodus toiminud väikestviisi ka päkapikkude töökoda. Nummi.
Kolmapäeval käisin hängimas Tamperes kah Vilma ja Jenniga, oli täitsa tore.
Mitte tore on see, et sellel kuul kipub nurgas krõbistama rott nimega Pank. Et siis täiesti lampi lähen järgmisel nädalal pimedasõitu tegema ja teooriaeksamile peab kah minema. Ja see tähendab detsembrikuus (mis kunagi pole eriti positiivne kuu rahalises mõttes) lisaväljaminekut 120 euri kanti. Aga no pole hullu, saame hakkama.
Aga muud huvitavat väga pole olnud. Või no vähemalt ei torka pähe hetkel.

30.11.08

No ilusat esimest adventi kõigile kõigepealt!
Tänane päev on igal juhul siinmaal saabunud veidralt. Eile läksin kell 9 magama. Aga nagu tavaliselt, ärkasin siis mingi kell 4 mõttega, et „Õugaad, kas kell on 7.20 juba?“. Siis muidugi uuesti magama. No ja kui kell lõpuks helises, oli paganama raske ärgata. Tõsiselt kaalusin alles kella 9-ks loomade söötma minemist, aga samas ei oleks viitsinud ju kella 5-ni tööl imbuda, nii et 7.45 vedasin ennast voodist üles ja mingil salapärasel kombel olin punkt kell 8 ikka tallis. Natuke on kurk kibe kusjuures, aga no elame üle. Sall on kaelas ja algab tee-dieet.
No igaljuhul Annu on siis täna kah Siuntios veel, nii et loomad kõik mul. Noh, Robbie üürgas ja elu oli ilus. Ja siis meie tallihiired hakkavad ikka väga ülbeks minema. Täna jooksis mul hiir üle jala konkreetselt. Õnneks ma ei karda hiiri. Aga see oli lihtsalt nii ülbe, et ma oma paar sekundit lihtsalt seisin paigal ja ei suutnud oma silmi uskuda. Nii palju siis meie kasside tööst eksole.
No edasi oli elu täitsa ilus ikka. Kuna Annu ikka üldse ei tahtnud mulle teada anda, et mida loomad teevad, imbusin ma natukeseks netti. Ja siis ma imbusin Annu juurest minema ja Jekku üritas JÄLLE uttu tõmmata kodust. Õnneks täna ma suutsin ta koju tagasi käratada. Hmh. Ja siis helistas issi, mis oli igati positiivne üllatus. No siis lõpuks kell pool kolm Annu helistas (mainin, et tööpäev lõpeb mul kell 16 ja loomi oleks vaja olnud liigutada vähemalt neli) ja küsis, et palju loomi ma liigutada jõuan. Noh, tegelikult olin ma natuke pissed off, aga poogen, ütlesin et kaks võtan. No ja siis imbusin maneeži ja mida ma näen? Maneežis on tunnid. Ja no lõpptulemus oligi siis see, et täna on mingid rästitunnid, mida Annu unustas mainida. Aga mulle sobib – imbusin siis hoopis koju suusatamist vaatama. Ja esimene asi mida ma nägin koju jõudes? Andrus Veerpalu!!! No siis Maarja tegi väga kõvasti „UII, UUIIII“ (endal oli kah mark) ja lendas teleka ette. Et siis nüüd ma hetkel imbungi siin. Ja edu Annule homme, Rantana on siis kaks päeva ainult jalutusrattas käinud ja täna vedas mind pukkidega kodu poole. Aga no pole minu mure, kui vennike kell pool kolm avastab, et tal kodus kah hobused. Minul pole midagi suusatamise vaatamise vastu :D
Ja nüüd ma siis imbungi siin veel natuke aega ja siis natsa aja pärast annan kella 4 söögi ja siis imbun veel niisama. Ja õhtul lähen Juhaniga hüppama siis. Mida ma juba ette ei taha teha, sest ma TEAN et meil on täna veekraav sees parkuuris ja ma ei tahaks hästi jälle alla kukkuda :D:D:D

27.11.08

Elu on jälle (või siis ikka?) ilus. Paar päeva tagasi suhtlesin palju eestlastega, oli täitsa huvitav. No Annikaga on ikka ja alati tore rääkida eksole. Ja siis kui Reltsu rääkis viimaseid ratsaspordimaailma klatšiuudiseid, oli päev ikka väga lõbus. Õugaimaad, millal küll ratsutajad suureks kasvavad? Õnneks Annu lohutas mind, et soome ratsaspordimaailm pidi samasugune olema. No hea seegi.
Siis eile oli vaba päev ja imblesin niisama.Hüppasin Ylojärvile kah. Esiteks hankisin endale nüüd need uued läätsed, vaatab, kas saan nägijaks või mitte. Ja siis nägin, et lõpuks on müügile tulnud jõulutähed ja hankisin omale 2 tükki. Šokolaadikalendri hankisin kah (no millal enne jõulud ilma on tulnud?). Lõpptulemusena on siis mul kodus täitsa jõulutunne juba. Ühed tuled ja palmile tuleb pärlid otsa visata ja ongi jõulukaunistused valmis.
Vahepeal oli Annul kodus paanikamajand, kuna Jenni uputas tualetivärskendaja (või no teate küll seda jubinat, mis prill-laua küljes ripub) vetsupotti. Tulemusena oli kõik umbes, Karppa vihane ja Maarja ainult naeris.
Siis arendas Maarja natuke oma facebook`i kah. Ses suhtes et Soomes sa pole inimene, kui sa facebook`is pole. Noh, ma ei saanud eriti midagi aru, aga peaasi et OLEN seal nüüd eksole :)
Täna hommikul oli sõidutund ja täitsa tore oli. Ei olnud üldse nii hirmus lumega sõita, kui ma kartsin. Täna tagurdasin hullult profilt kusjuures, ise kah imestasin. Suutsin isegi 50 piirkiirust säilitada stabiilselt ja 80-ga sõites ei olnud tunne, et teen püksi kohe. Samal ajal sõiduõpetaja rääkis oma Tallinnas-sõitmise elamustest. Noh, ta oli täitsa šokeeritud kohe. Et ei mingeid reegleid ja nadu džunglis. Okeeeei :) Ja siis päeva nali on see, kui Maarjale ei tulnud meelde sõna „koroke“ ja selle asemel kasutas ta mõistet „no se pomppiva juttu“. Kas mind mõnitati pärast mingi pool tundi veel???
Siis imblesin koju ja nautisin siinset jõulumeeleolu. Ja siis ratsutasin Candy ja kordetasin Teddy. Ja siis tuli Immonen Juhanit rautama. Ja no ma jumaldan seda seppa. Ta tuleb õigel ajal, on rahulik. Ja ta meeldib Juhanile. Mida imet nagu? Üldiselt ta siis kogu aja seletab, et miks ja mida ta teeb. Hullult huvitav on, mina ju ei jaga midagi rautamisest. Ja no nüüd ta üritab rautusega Juhani tagumist otsa vähe efektiivsemaks saada. Mingi hull teooria oli seal taga, ma enam poolt ei mäleta ja ei viitsi siia kirjutada kah. Igal juhul on Juhanil nüüd talvepapud jalas. Ta püsib nelja krihviga ikka palju paremini püsti ja enam ei kogune tänu kummidele lund kah. Et siis homme saab lume sisse müttama!
Üldiselt Annu siis vist täna veendus, et ma olen raudnaine. Kõigepealt ta suutis mulle hobuseauto vaheseinaga mõnusa koksu anda. Ikka korralik kõmm käis. Noh, mina ei tundnud midagi. Siis läksime Santtule silmarohtu panema ja no see loom on nüüd lõpuks veendunud, et ta enam ei taha. Mina siis rippusin mokapööra otsas ja siis vennike otsustas püsti tõusta ja maanduda minu otsas. Ikka ei tundnud midagi. Peale seda vaatas Annu mind suht „okeeeeei...“ pilguga. Heheee. Eniveis Annu siis tõmbas uttu Siuntiosse pühapäevani. Ma kahtlustan paraku, et mulle jääb korralikult loomi sõita ja kordetada. Noh, elame üle.
Ja nüüd ma siin kirjutan seda oopust. Ja ainus asi, mis peale The Voice telekast tuleb kell 17, on Võluvägi. No tsiisäs. Ja Soome on endiselt Robbiemaa.

23.11.08

Nii. Meil on siin vahepeal olnud tõeline hullumaja. Esiteks läks pügamise ajal Santtule mingi väike karv silma, tulemusena oli järgmisel päeval tal silm täiesti kinni ja üsna hirmus olukord. Noh, Eija tuli ja päästis päeva. Tulemusena on meil täna siis nii kolmandat päeva täielik pimedus tallis. Noh, hädajuhul paneme tule põlema, aga...
Ja järgmisel päeval suutis Candy endale mingi allergia hankida, nii et ta oli üle kere täppe täis. No lahe. On muidugi ka võimalus, et see oli külmast. No poogen, et väljas oli nii miinus 2 kraadi külma ainult ja vennal on siuke kasukas, et... Noh, nüüd ta siis peab ilmselt väljas käima siukse kapuutsiga, mis tal ninani ulatub. Noh, natuke ta imelik välja näeb, aga mis teha...
Siis meil olid siin veel pikku-joulu pidustused kah. Täitsa tore oli ja ma sõin järjekordselt nii palju, et täiesti kohutav.
Ja nüüd on meil siin täielik lumetorm, vaatab kui palju homseks lund on tekkinud. Ma kahtlustan, et palju.

LUMI ON MAAS JA NII ILUS JA HEA ON!
Et siis meil on siin päris korralikult lund tulnud ja tohutult ilusad ja päikesepaistelised ilmad on. Eile imbusime Tamperes, oli kah täitsa tore.
Negatiivne asjaolu on see, et Jori ei imbunud täna talli ja ma ei saanud seetõttu talvekrihve, mis tähendab, et homme hobusega tallist välja saamine ja maneežinigi jõudmine võib osutuda väga raskeks. Noh, elame näeme.

16.11.08

Täna ärkasin üles ja plaks! oli hea tuju. Selles suhtes, et maailm on ikka tore paik ja elu on kah ütlemata ilus. No ei tea, lihtsalt nii hea tuju on täna. Tallis panin Robbie svingiplaadi üürgama ja elu muutus veeeeel ilusamaks. Natuke oli täna tunne, et hakkab lumi maha tulema, aga ei. Ainult paar helbekest tuli. Kahju. No veidike suutsid mu head tuju kõigutada Teddy ja Rantana, kes tänaseks siis 8 päeva jalutanud ja muutuvad iga päevaga hullemaks. Selles suhtes, et päris tore on, kui 175 turjaga mära käekõrval tagant üles peksab, püsti tõuseb ja üldiselt sinust üles jookseb. Teddyga oli mul eile käitumise koha pealt pikem arenguvestlus, tema on nüüd täitsa pai. Aga ei, hea tuju jätkus, sest mu uues telefonis saab ju ometi muusika mängima panna. See on vist ka ainus põhjus, miks ma suudan neid 2*20 minutilisi jalutamisi taluda 10 päeva.
Natuke aega tagasi helistas Annu, ja üllatus-üllatus, ta täna ratsutama ei imbu. Noh, eks teen turbot siis. Hetkel pean lõunapausi ja just põletasin oma keele totaalselt kapsahautisega ära. Hmh.
Eile imbus isegi Jori kohale ja üritas hullult tigedat mängida. No ma ei lasknud ennast sellest häirida ja nii said kahele loomale korralikult talvekrihvid alla ja isegi Rantana kiilud üle vaadatud. Mission accomplished.
Aga hetkel olen ma täielikul Robbielainel endiselt. Ahhaa, vihjed jõuluvanale: 3 dvd soovi tuli meelde:
1. Robbie „Live at the Albert“
2. Robbie „And Through It All“
3. Prison Break 2. hooaeg. No kolmas oleks kah tore, aga...
:D
No muidugi mind ajab endiselt närvi, et mu läppar keeldub originaalplaate mängimast. Mitte ei mõika, mida ta tahab, aga väga paljud originaalfilmid ei mängi. Veider ja närvi ajav.
Aga nüüd ma lähen ja imbun Candyga metsa, ei viitsi mingit ratsutamist arendada täna.

Hmm. No mõtlesin jälle, et peaks midagi kirjutama. Muud ei ole huvitavat, aga eile hüppasin siis Annuga koos. Ja mul oli hobune nii hea, et uskumatu! Üle pika aja olid jälle takistuse moodi asjad kah püsti ja no täiesti lõpp, kui mõnus oli. Ja üldse mulle meeldib Annuga samal ajal hüpata, siis ta saab kõigi vahedega katsejänes olla :D Annu igastahes ütles, et nii hästi pole ta Juhanit hüppamas näinud. Määdsik. Et siis sai vist jälle tõestatud, et väheke kõrgemaid on temaga kergem hüpata. Muidugi siis tekib probleem, et kui täna olid takid kusagil 110-115, siis Maarja makaronid ei suuda teda hobuse seljas kinni hoida, aga no see selleks... No eniveis sain lõpuks ma pihta ka asjale, mis mind siin olemise jooksul kogu aeg on vaevanud - et takid tunduvad täitsa takimoodi aga ainult meeter on heal juhul peal. No lõpuks mulle koitis, et meil ju need Hiiumaa-kobad. Mis tähendab, et kui koba on metri kõrgusel, siis latt on ju kõrgemal :)
Haahaaa, mind blondi küll... Eile ei olnud ma muidugi ainus blond, Jenni nimelt pidi meile kinno piletid ostma. Ja no ma siiamaani ei mõika, et miks, aga ta ostis hoopis kolmapäevaks. No midaiganes :)
Täna on räigelt vihma sadanud. Ja kuna maneesis tunnid, sain kõik hobused väljas liigutatud. Juhuu. Muuseas, meil on Rambo vihmatekk, mis peaks imago poolest nagu väga hea olema. Tuhkagi. Kokku olin loomadega 40 minutit sellega väljas ja teine loom oli juba suht läbikas ikka. Et siis huvitav, kas maailmas on olemas vihmatekk, mis TÕEPOOLEST vihma peab? Kui keegi teab firmat, siis andke teada.
Ja autokoolis käisin kah. No väga hull ei olnud, täna sai alistatud 80 piirkiirus. Hullumaja, ma vist ikka ei ole loomu poolest andekas autojuht, täitsa hirmus oli... Ja siis ma muidugi mainisin, et mul pole õrna aimugi, kus me oleme (no kusagil Nokia kandis olime) ja siis mu kallis õpetaja üritas mulle meeleheitlikult ümbrust tutvustada. No ütleme siis nii, et kuna ma üritasin autoga mitte ekdagi ega midagi kahjustades jõuda punktist A punkti B, siis vaatamasiväärsustega ma ei tegelenud.
Aga muud nagu polegi vist. Adios!

11.11.08

No mõtlesin, et peaks ikka midagi siia üles kah märkima. Üldiselt pole vahepeal midagi väga huvitavat olnud. Niisama siin oleme elanud. Eile oli Tiina tunnis vaba koht ja olin siis Leoga seal. Noh, et selline hobune on ratsakooli hobune, tundub muidugi üsna uskumatu. Aga lõppkokkuvõttes läks päris hästi, üsna kerge tundus see loom sõita kah. Ja üldiselt sellest hakkab mingi harjumus saama, et kui olen minemas tundi võõra ratsakooli hobusega, siis on see muidugi alati hüppetund. Aga täitsa hea oli ja Tiina jäi kah rahule, tundus mulle.
No siis oli meil täna veel töötajaskonna „arenguvestlus“, mis oli täitsa tore.
Pärast läksin Annu juurde. Ta on nüüd immutanud mulle külge kombe juua mingit asja tema pool, mis teoorias peaks olema kohv. Not to worry, pool sellest on umbes piim ja niikuinii on tegemist mingi viljakohvi taolise asjaga. Nii et seda jubedust, et Maarja hakkaks kohvi jooma, silmapiiril ei terenda. Aga eniveis, seal siis Annu küsib lambist, et kas mul on pass olemas. No mina et jaaa, et ISEGI eestlased on nii tsiviliseeritud, et omavad passi. No tegelikult ta muidugi tahtis teada, et kas mul pass kehtib. Et siis asja point see, et nad vist tahavad Karppaga minna Egiptusesse peale jõule. Ja et ma läheksin kaasa ja aitaksin seal Jennil silma peal hoida. Noh, midaiganes, ma seda juttu tõsiselt ei võtnud. Aga üldiselt, osad soomlased vist tõepoolest arvavad, et eestlased on metsast pärit. Eile ma näiteks rääkisin meie veti Eijaga juttu ja siis ta nii muuseas küsis, et kas Eestis ikka kah vaktsineeritakse ja viilitakse???? hambaid hobustel (täiesti lõpp. Mul pole enam õrna aimugi, mis on eestikeelne vaste sõnale „raspaus“. Täitsa hirmus, nii soomlane ikka ei oleks :S). No selle küsimuse peale ma vahtisin teda ikka tükk aega lolli pilguga.
Aga muud väga huvitavat pole olnud. Tunni aja pärast lähen siis Juhaniga hüppama. Loodame parimat.
Haaah. Tänane trenn oli siis üle mõistuse hea. Loom oli jumala kontrollitav ja jalgu vahetas eriti profilt täna. Noh, tsiteerides Annut, need jalavahetused natuke „omapärased“ on, aga peaasi et loom jumala sujuvalt teeb neid, ilma et ma peaksin seal seljas äsama või midagi. Hüppamisrõõmu on kah tulnud, täna ladus peale oksereid ikka paar pukki kah.
Ja siis järjekordne näide siinsetest inimestest – peale trenni tuli siis Jenni T minuga rääkima, et kas ma uuest aastast tahaksin võistlema kah hakata. No mina et muidugi. Ja siis tema et jah, et siis Nooraga peaks ilmselt rääkima, et kui treikuga minek ja kui suure autoga, et siis muidugi lihtsam. Ja et kui ta ise ei juhtu minema, et siis nad Vilmaga tahavad mulle appi tulla. Ma olin siis et ooooookeeeeei, väga tore. Et siis mul on nüüd lambist inimene, kes uurib mulle võistluste kohta ja sebib transpordi. Reaalne värk :D
Ja homme on siis autokooli minek. Õnneks saan vist väikse autoga homme sõita. Ja Annu viskab mind homme Ylojärvile, kui ta hobustega kliinikusse läheb. Suht reaalne on 12 meetrise rekkaga mööda meie kitsaid teid sõita :D
Ja reedel on minek Bondi vaatama. Appikene, ma ei mäleta millal ma viimati kinos käisin :)

8.11.08

Täna hommikul ärgata ei olnud üldse raske. Asi siis selles, et sattusin eelmisel päeval ahju küttes natuke hoogu ja tulemusena siis kohutav saun. Tundub, et täna öösel pean vist uks irvakil magama, sest no niiiiiiiiiii palav on. Masendav.
No eniveis kell 8 kaapisin siis talli ja ega muud kui tavalised asjad. Kella üheksa paiku imbus siis Annu kah, laadisime Rantana ja Teddy peale ja sõitsime arsti juurde nendega. No mina loll arvasin, et ega maks. sõidame Helsinkisse. Ja siis autos küsisin, et mis meie sihtpunkt kah on. Annu hakkas naerma ja mainis, et see on Turku. Ja see tähendas siis kolme tundi sõitu. Normaalne. Tegelikult läks sõit isegi üllatavalt kiiresti. Annu harrastab hetkel meil elutervislikkke eluviise ja siis autos jagas ta minuga oma rohelist teed ja avokaadovõileiba., Mõlemad olid muuseas kohutavalt maitsvad. Mingil hetkel tuli kõne kodust Jennilt, kes teavitas, et Juhan ei lase tal päitseid pähe panna. No mina ei tea mis jama see oli. Ses suhtes, et Jenni on temaga juba mingi kuu aega tegelenud ja üldse pole probleeme olnud. Noh, mine võta kinni. Minul õhtul mingeid probleeme igastahes ei olnud.
No eniveis täpselt kolm tundi sõitsime ja siis jõudsime mingisse kahtlasesse talli. See ideepoolest oleks võinud olla väga ilus – juures oli mõisahoone ja puha – aga oli väga käest ära lastud. Ja no eks mind on viimasel ajal meie talliga ära kah hellitatud ja kõik muud tunduvad hullud logud.
No ja siis ootas meid seal sakslasest arstionu. Ma ta nime ei mäleta, aga igal juhul on ta Saksa koondise veterinaar kah. Põhipoint kuidas hobuseid olümpiamängudeks valmistati? Lisaks kõigele muule said hobused toidulisandina puhast soola, maksimaalses koguses 100 grammi päevas. Üldiselt oli see onu hullult tore, naeratas ja tegi nalja ja nii edasi. Kiitis kusjuures Jori rautust, nii et nüüd siis seppa vist ei vaheta, aga kuidas Jori saada käima sama regulaarselt kui Immonen, me Annuga välja ei suutnud mõelda. Nojaa.
Ja siis mõlemad loomad said 2 liigesesüsti ja igast tarka infot jagati meile veel. Muuseas – kiilumädaniku vastu aitab näiteks Sokatyle väga edukalt või siis tavaline suuvesi. Reaalne värk!
Ja natukese aja pärast siis laadisime meie selleks hetkeks eduka rahustilaksu all olevad loomad uuesti auto peale ja hakkasime koju sõitma. Ikka mõnus udu oli sõites, nägi nii umbes 10 meetri kaugusele.
No ja siis imbusime koju ja viskasime loomad boksi ja Annu juures ootas siis pidusöök. Ja ütleme nii, et mul on kõht RÄIGELT täis. Seal oli siis hane ja põtra – Karppa on jahimees ju. Ja ahjukartuleid ja riisi ja seenesalatit ja seenekastet ja... Ohjah. No asja põhipoint on see, et kõht on räigelt täis, aga ikka oleks tahtnud veel süüa. Ja Carita oli teinud veel õunakoogi, millel oli mingi eriliselt hea kreemitäidis. Nii et otse loomulikult pidi ju seda kah veel sööma. Hullumaja. Ja nüüd ma siin kirjutan seda ja tunnen, et peab magama minema, vägisi kipub uni peale. Küsimus on ainult selles, kas jätta uks lahti või ei :)

5.11.08

No nii. Midagi eriti huvitavat pole olnud. Positiivne on see, et Harri immutas oma ratta siia ja nüüd mul on siis olemas sõltumatu transport. Ülimalt tore oli tegelikult üle hiiglama pika aja ratta selga saada. Aga no tegelikult igatsen hullult oma ratast. Tuled ja spidomeeter ja amordid ja... Oeh. Ja lisan veel niipalju, et ema oleks siin Soome mägedes kindlasti hullult õnnelik. Ylojärvile on just parasjagu 25 minutit korralikku sõitmist nii, et paar väiksemat mäge ja siis 2 suurematsorti tõusu. Ja mingil imelikul kombel pole mul lihased üldse valusad. Olin täiesti veendunud, et hommikul ei liigu ma üldse, aga võta näpust. No mitte midagi ei anna tunda. Sõidutundides olen nüüd viiest korrast kolma juba imbunud suure autoga. Egas midagi, eks loodame, et kuna veokas on ikka raske sõita, siis väikse autoga on sellevõrra kergem. Täna olin sellises korralikumas liikluses juba, et valgusfoorid ja ristmikud jne. Ja hakkama sain. Minu jaoks kõige raskem on see lai jubedus normaalselt tee peale ära mahutada. Nüüd olen siis netis neid teste kah teinud ja no teise harjutamiskorraga sujus juba täitsa hästi. Küsimuste osas ei teinud ühtegi viga ja märkide osas kah mitte. 50 pildi juures tegin 11-st lubatust 8 viga esimesel korral ja 3 teisel. Noh, harjutame veel ja veel, eks siis paistab. Aga siin käib ikka asi tõesti tempokalt. Kui nüüd kõik sujub nii, nagu peaks, on kolmapäeval juba teooriaeksam. Hullumajapuhvet. Jumal tänatud, et ma otsustasin eile aktiivselt õppima hakata.
Aga muud vist midagi pole. Tundub, et väljas on hullult külm – rääkisin Jenniga ukse peal mingi 2 minutit juttu ja kohe oli külm toas. Aga pole hullu, mul ju mõnus kamin. Viskan ainult natuke veel puid alla ja niiiiiii mõnus on...
Siis ma olen veel natuke õnnetu, kuna laupäeval on 3 Doors Down`i kontsert aga no ma ei raatsi minna sinna...
Ja järgmine nädalavahetus pean Annuga Nanningi kursusele kaasa minema, kuna Jenni kodus. Nohjah, eks elame üle. Ehkki ma üldse väga ei viitsi :D
Ja muud vist väga ei ole huvitavat. Ahjaa, no jõuludest rääkisin kah ja puhkust saab nii kaua, kui tahan. Väga positiivne.

3.11.08

Heipparalla! Täna sujus asi üsna hästi, kuna me loobusime hommikusest jalutusrattarežiimist ja immutasime Annu juba kella poole kümnest hüppama loomadega. Mina jõudsin veel päris hommikul Candyga maastikul kah käia. Täna ei olnud kiire ja oli kohe palju parem stressivaba elu. Ja lõuna paiku sain siis Juhaniga kah hüppama. No lõppkokkuvõttes läks täitsa hästi, ehkki räigelt rasked harjutused olid meie jaoks. Ja Annu ikka räigelt sebib mind ratsutama, mis on igati positiivne. Et siis täna ta pakkus välja, et ma võiksin ju mõndade ratsakooli loomadega kah vahepeal trennis käia. Ja no mis võiks mul olla lisatundide vastu? Eriti kui loomad, kellega sõidan, on tegelikult a la 130 loomad. Aga muud huvitatavat nagu pole. No autokoolis käisin kah ja homme hommikul siis sõidutund. Loodame parimat.

02.11.08

Hmm. Aeg on jälle blogi kirjutada. Aga selle asjaga on tõsine mure. Noh et ülejäänud inimesed, kui neil midagi huvitavat ei toimu, kirjutavad lihtsalt oma diipe mõtteid siis blogisse. Aga no võta näpust, mul ei ole diipe mõtteid. No päriselt kah! Ma ei mõtle hetkel siin elu mõtte üle või selle peale, et miks inimesed teevad nii või naa. Olen täiesti diibivaba. Kui ma täna seda avastasin, oli ikka naljakas kah. Ja siis ma naersin omaette. Tavaline värk minu puhul noh :D
Aga üleüldiselt on elu ikka samasugune meil siin. Reedel käisime Jenniga Miia juures istumas, oli täitsa tore. Õnneks jõudsime koju mingi üheteist paiku juba, minul igastahes oli tuduaeg...
Ahjaa. Vahepeal autokoolis pole ma käinud. Istusin just neljapäeva õhtul kodus ja mõtlesin, et no EI taha ärgata järgmisel päeval kell 6.40. Ja samal hetkel tuli sõnum, kus mind teavitati, et auto hoolduses. No ega ei olnud hea meel ja tore magada kella poole kaheksani hoopis...
Eile ehk siis laupäeval imbusin üksi tööl ja sain asjad suht turboga tehtud, see oli tore. Jenni käis vahepeal Rantanat pügamas. Ja lõpptulemus... Ma nüüd ei taha midagi halvasti öelda, nii et... Vihjeks nii palju, et Veska grupikad on kah ilusamini pügatud. No eniveis, võõras mure eksole... Ja siis ärkasin laupäeva öösel täiesti lampi kell 2 öösel üles. No mitte ei tulnud und. Ja siis pistsin pea uksest välja ja täiesti lõpp, kui ilus selge ja tähti täis taevas oli. Super!
Täna olin kah tööl. Öösel oli vist ikka räigelt külma olnud, maa oli täiesti härmas ja isegi järvel juba jääkiht peal. Aga igal juhul Candy suutis siis lõpuks magnetravi plaadi ära lõhkuda. Noh, see oli juba tükk aega juhtumas ja teades minu õnnes selliste asjadega pole ime, et see just täna juhtus. Ma ei viitsinud isegi närvi minna selle peale.
Ja kõik oli väga tore ja roosiline, kuni Annu helistas. Et kõik loomad maastikule. No ma mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab. Et ajan rahva kokku ja saab kõik loomad korraga liigutatud. No ja siis muidugi kukkus lõpuks nii välja, et keegi ei saanud tulla. No ma ei saa aru, kus olid kõik need piffid täna, kelle eluunistus oleks Annu hobuste selga saada? Hmh. No igal juhul siis suutsin mingi elutempoga kõik neli ikka maastikul ära sõita. Kõige toredam oli see, et üldse ei läinud soojemaks kah ja siis kogu see jää ei sulanud ära. Mis tähendab seda, et ma pidin räigelt laveerima jäätunud asfaldi peal, et hobustega püsti püsida. No ei olnud tore. Ilm oli küll kohutavalt ilus aga no ei saa asja nautida, kui mõtled ainult seda, et vaja veel 3 tükki ära sõita nüüd pooleteise tunniga. Huhh. No lõpuks sain ikka täiesti graafikus lõpetatud. Ja siis natuke tankisin ennast omletiga ja läksin Juhanit sõitma, kes oli selline mittevägahea. Ja ta on täielik mõmmi. Nagu Juhan! Aga üldiselt Annu oli küsinud vetilt, et kas meil loomadel mingi aine puudus, et nad nii karvased. Ja siis vet olid vastanud, et see vist selleaastase talve iseärasus, et paljud inimesed küsivad talt sama asja. Aga no ikkagi. Juhan on karvane. Appi! Kui asi veel hullemaks läheb, siis ma üritan ta ikka see aasta ära pügada, vaatab mis saab.
Aga nüüd ma lähen suhtlen natuke Annuga, kes on vist tagasi oma suvilanädalavahetuselt. See oli kah üsna tore, et ta jättis oma maja võtme minu kätte. Ja siis nii keskmiselt 3 inimest päevas käis mult võtit küsimas. Sjuuper.... Aga ma kasutasin juhust ja pesin räigelt pesu siis. Üldiselt ma ei saa nii palju järjest pesta, sest Annu sebib oma laari vahele :D Aga see on küll tõsine värk, et mina ilma kuivatita vist enam elada ei oskaks. No ikka nii mugav, kui riided 2 tunniga jälle kasutuskõlblikud.
Aga no mitte ei tule siia diipi teksti. Kui inimene juba kuivatitest räägib, siis vist on aeg lõpetada või nii... Adios!
Haah. Lihtsalt pean lisama, et olen Annu juures ja Padu ja Karppa on naelutatud teleka ette – F1. Ma pidin kolm korda tere ütlema, enne kui mind märgati. Reaalne värk :D:D:D
Ja siin kah juba nett blokib. No halleluuja noh.

29.10.08

Noh, nüüd pole päris ammu midagi kirjutanud. Ega asi vist suuremas osas viitsimises - no niiiiiiiiii raske tundub arvuti lahti teha ja miskit trükkida siia. Aga no egas midagi, täna siis midagi kirjutan.
Eriti midagi huvitavat pole olnud. Esmaspäeval sõitsin poni teist korda, oli teine juba natuke hobusemoodi (no või siis ponimoodi). Aga hullult naljakas on küll. Noh, kui Annu selga läheb, siis saab olema VEEL naljakam, sest ta ju minust veel pikem. Vaene poni :D
Siis eile olin autokoolis ja oli siis esimene tund veoautoga. No algus oli väga pöörfikt. Käigud sain vahetatud ja pidurdatud ja edasi mindud ja... No nagu lipsti ühesõnaga. Ja siis pidin ma suutma auto parkimisplatsil normaalselt kasti tagurdada. Ma lihtsalt mainin, et ma olin elus kolmandat korda auto roolis. Ja see auto mu istumise all oli korralik 10-11 meetrine monstrum. Väikese auto sain eelmine kord nagu täiesti seeditavalt tagurdatud, aga... No seekord läks muidugi täiega aia taha ja suutsin auto mingi 4 korda välja kah suretada. Uuuh. No siis mingil hetkel loobusime ja tegime muid harjutusi, nendega ei olnud probleemi. Eks see nüüd leidis tõestuse, et naised ei oska tagurdada. Aga samas see vist ainult Eestis nii. Kui ma Harriga oma arvamust jagasin, siis ta vaatas mind väga „yeah, right“ pilguga. Nohjah. Aga ma ei anna alla ja täna üritasin endale väga selgeks teha, et kuidas ja mismoodi need rattad ikka tagurpidikäiguga kulgevad. No homme uus tund, loodame parimat.
Täna oli vaba päev, aga kuna Annu Helsingis käeopil, siis olin nõus ikkagist Santtu ja Rantana sõitma. Juhaniga tegin natuke kavalette, täitsa seeditav oli.
Eile tegin erinevate sõpradega pikemaid msn-i vestlusi ja sain targemaks Eesti elu koha pealt kah natuke. Ühtlasi suutis Rom mulle täieliku Pratchetti-maania peale ajada. Aga kas ma viitsin sellepärast raamataukokku mina? Ei, otse loomulikult mitte. Jumal õnnistagu Limewire`t :D
Ja muud midagi polegi nagu tarka öelda. Nii et adios!

24.10.08

Nii. Eile oli palju asju, mida tegin esimest korda. Esiteks siis imblesin hommikul jälle autokooli ja sain esimest korda tänavale täitsa. No ma seda ei maini, et see oli mingi eriline kõrvaltänav ja vastu tuli seal umbes 6 autot tunni aja jooksul. AGA ma sõitsin autokooli tagasi kah ja siis oli jumala liiklus ja puha. Ja isegi ühe ringi suutsin üle elada. Juhuu! Järgmine tund olen siis jälle parklas ja veoautoga. Lahe :D
Siis imbusin talli. Ja siis oli niisama imbumine ja siis läksin Juhaniga hüppama. No täna oli siis selline aed meil seal, millele Juhan ei läinud juba alguses 10 meetri lähedalegi. Oleksin pidanud juba siis aimama, et ega see asi hästi ei lõppe. No ei lõppenudki. Tuli siis esimene kukkumine Juhani seljast, kuna me üritasime teha lähenemist „ära sõida peale nagu kasakas“. No see ei läinud läbi ja Juhan jäi seisma ja Maarja kukkus nagu küpse õun sealt :D Pärast tegin ikka kasakalähenemist ja sai üle pekstud ta sealt...
Asjaga kaasnes ka see, et kumbki mu kätest ei toimi väga. Vasak käsi on randme juurest vähe valus ja parem õla juurest. Jah, ma panin kohe külma peale. Ei, enam väga hull ei ole. Ei, ükski luu pole katki. Jah, ma usun et homme on juba veel parem. Jah, kui ma lähen arstitõendit tooma, lasen arstil arvamust avaldada. Nõu niid tu vörri. Lihtsalt igaks juhuks mainin. Asja põhipoint siis see, et tuli esimene kukkumine kah kohe.
Aga midagi muud huvitavat pole. Adios!

22.10.08

Heippa hei. No täna oli vist minu siinoldud aja kõige seiklusrikkam päev raudselt. No äratus (mainiks, et vabal päeval!) oli kell 06.45 ja veerand kaheksa sain siis Karppaga Ylöjärvile. Noh, seal olin pool kaheksa ja siis pool tundi imblesin niisama ringi. Ja muidugi ei võinud ümbruses olla miskit Coffee In´i taolist kohta kus imbuda. Ehk siis ainus koht, mis kella 7-st lahti, on K-Supermarket. No eniveis kell 8 siis imbusin oma esimesse sõidutundi. Ja NII LAHE OLI! Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks autoga juhtimine meeldida. Pigem nagu arvasin, et see saab olema selline talumist vajav paratamatus. Aga ei, hullult lahe oli. Ma arvan, et ma kõige lootusetum ei ole isegi. Ja ma ei suutnud isegi ühtegi korda autot välja suretada ja isegi esimene kohalt liikumine oli täitsa kontrollitud ja puha. Aga noh, ma usun et järgmine kord saab juba hirmsam olema. Kohalt liikumine, seisma jäämine ja kolme käigu vahetamine ei näita just andekuse tippu...
Nojaa. Siis imbusin koju ja tegin mannaputru. Hullult nämma oli. Ühtlasi mõtlesin ka asju, mida jõuludeks tahan saada ja need on üsna veidrad – maitseainetepurgid, seinakell, DVD mängija...
Siis läksin esimest korda poniga sõitma. No hullult naljakas oli. Aga tööd peab temaga ikka räigelt tegema. Loomal ei ole ikka vabsee tasakaalu ja galopis on ta kolme/nelja-aastase looma tasemel ütleks. Eniveis maneesi kogunes paras publik ja kõik naersid, mina ise vast kõige hullemini sealjuures.
Siis imblesin Juhaniga maastikule ja tagasi jõudes olime ikka korralikud porikäkid.
Ja siis imbusin autokooli. Haah, üks teooriatund veel ja siis on veoauto (tahtsin juba kirjutada koormaauto) teooria läbi ja jääb veel nädal väikse auto teooriat. Juhuu.
No asja point on see, et ma unustasin telefoni koju. Ja siis üritasin koolist helistada Annule, aga öeldi, et number pole kasutuses. No ja einivei asja põhipoint, et ma siis kõndisin Ülöjärvilt koju. Tegin diili, et üritan hakkama saada tunni ajaga ja ära tegin!!! See maa peaks siis olema midagi 9 kilomeetri kanti. Aga nüüd ma olen kodus ja puhkan jalgu. Vot selline päev siis.
Lisaks pean meeles pidama, et vaja ära teha pildid, arstitõend ja Annule interneti-kaablit meelde tuletada, et ma endale lõpuks püsiva normaalsuse saaksin koju.

21.10.08

Sara – Rauhan Aika

Täna on konkreetselt terve päeva nonstop sadanud. Täiesti masendav. Annu liigutas KÕIK loomad ise (aplaus palun :D), nii et mina sõitsin siis ainult Juhani, Annu andis trenni kah. Ja no täitsa lõpp. Enamuses tegelesime siis minu käte eraldamise ja lõdvestamise ja no otse loomulikult hobuse lõdvestamisega. Ja hobune oli niiiiiiiii hea. Täna ei tekkinud mitte ühtegi momenti, kus oleks mingigi pinge tekkinud. Ja kuigi me väga midagi ei teinud peale lõdvestamise, oli hobune pärast vahus. Et siis nii raske ja harjumatu tema jaoks lõdvestamine ja õigete lihaste kasutamine. Annu oli suht vaimustuses jälle peale trenni. No tegelikult mina ka.
Ja Juhanile hakkab heinakõht tekkima. Täiesti lõpp, peab heina vähemaks võtma. Et siis vot nii mõjub kvaliteetne hein väiksemas koguses neli korda päevas. Ise poleks näinud, ei usuks.
Mnjaa. No siis imbusin autokooli. Täna oli selline osa, et mitte midagi ei saanud aru. See tähendab, et sõnadest muidugi sain, aga üldises plaanis oli täiesti nada. Ehk siis jutt käis mootorist ja piduritest ja millest kõigest veel. Hullumaja. Oleks võinud vabalt olla asi eesti keeles, ikka ei jagaks ööd ega mütsi.
No vot. Ja homme kell 8 on siis esimene sõidutund. Uhuuhuuuuuhuuu. No elame, näeme.
Ja siis 9 paiku imbun koju ja naudin vaba päeva. Ja teen mannaputru. Nämmu. Aga nüüd ma imblen Annu juurde ja ärin need sada kirjutist siin netti üles.
Aidaa!

20.10.08

3 Doors Down – Citizen Soldier

Täna olime siis Jenniga tööl ja midagi erilist ei olnud. Tänane teehommik venis eriti pikaks - Miia tõi meile ju Dumle komme Jenniga. Ta nimelt oli ju nädal aega puhkusel Eestis. Oli rahule jäänud. Samal ajal Harri üritas meeleheitlikult Metallica kontserdi pileteid osta telefoniga. Nagu ülejäänud 40000 inimest. Needless to say, ta neid ei saanud. Piletid olid siis tunni ajaga läbi müüdud. Normaalne. Tegelikult on selline asi kah, et 3 Doors Down tuleb soome ja ma tahaks minna. Aga no ei viitsi jamada selle asjaga.
Üldisema poole pealt sõitsin Rantana, Annu teistega hüppas. Meie eilset rada kusjuures. Noh, tema tegi seda kõike muidugi umbes 100 korda professionaalsemalt. Sellega peab vist lihtsalt leppima.
Siis kihutasin pessu ja imbusin autokooli. See nädal on siis veoauto teooriaosa. Suht naljakas oli, ülejäänud 4 meest vaatasid mind natuke imeliku pilguga, aga no pole hullu eksole :) Ühtlasi tuli ka esimene soomekeelne sõna, mille koha pealt laiutas mul täielik tühjus – kitka. No siis Annu võttis mind peale pärast ja seletas ära selle. Hmh. Hüppasime poest läbi ja kuna mul hirmus mannapudruisu, siis ostsin mannat ja kolmapäeval saab siis vitsutada.
Vot. Aga midagi muud nagu polegi. Välja arvatud see, et mu ümberkorraldused võtsid mult selle väärakagi neti vist ära. Eks ma pean siis minema Annu juurde netti lähiajal, siis saab need asjad üles. Ahjaa, tõstsin voodi teise kohta ja uni oli teistsugune kohe. Naljakas, kui palju selline asi võib mõjutada.

19.10.08

Aerosmith – Love in an Elevator

Nii. Eile olin tööl üksi, oli suht tavaline päev. Ahjaa, sain nüüd Annika saadetise kah kätte, aitäh, väga armas :D
Vahepeal vaatasin natuke Helsinki Horse Show`d. Üsna naljakas oli. Jõudsin teleka vaevu tööle panna kui juba vahtis Gunn vastu :) Ja siis kohe järgmise asjana näidati backstage`i, kus vet kontrollis hobuste kaitsmeid. Ja kes see vet oli? Otse loomulikult härra Andres Tuvi... Eestlased jõuavad ka kõikjale!
Siis helistas emme, mis oli kah positiivne. Siis tegin turpsi ja imblesime siis välja rahvaga. No lõppkokkuvõttes olime siis koosseisus Tiina ja ta mees, Tate, Harri, Miia, Annu, Jonna, Jenni ja mina. Tate tegi oma parimat, et sarnaneda võimalikult palju tavalise soome laeva kontingendiga. Aga ta on vähemalt selline naljakas, kui ta purjus on.
Vahepeal avastasin, et soomlased on natuke imelikud kah. No miks peaks restoranis saama kana friikartulitega? Mis siis, et need polnud sellised sügavkülmutatud junnid, aga no ikkagi...Siis otsustasime edasi minna ja Maarja sai ennast tunda tõsise pesamunana, kui arutati, et kas Maarja sinna või sinna ikka sisse saab (soomlased on imelikud, neil mingid 24a. vanusepiirangud). No siis selgus, et Tiina on hull karaokelaulja (Soome noh) ja siis nemad imbusid kusagile karaoket laulma. Õugaimaad nagu :D
Harri imbles siis Tatet koju tirima ja meie Miia, Annu ja Jenniga läksime edasi. Täitsa tore oli, ikka kõik maailma asjad said läbi arutatud. Vahepeal pidin neile tõestama, et Long Island ei ole üldse nii niiduk, kui nad arvasid ja tõestatud see sai. See vist mingi soomlaste värk, et ainult õlut peab jooma :S
Eniveis lõppkokkuvõttes oli tore õhtu ja Miia tegi hulle isiksuseanalüüse terve õhtu. Need olid täitsa naljakad.
Täna hommikul imbusin siis rõõmsameelselt tööle - mis siis et hull uni oli - ja avastasin, et ups, mul vaba päev ja Vilma on tööl. No muidugi und siis enam ei tulnud ja nii ma korraldasin endal natuke kodu ümber. Mulle täitsa meeldib, nüüd on mul selline kolmetoaline elamine :D
Õhtul imbusin siis veel hüppama Juhaniga. Tegelikult lõppkokkuvõttes läks täitsa hästi, peab tunnistama. Siis veel natuke arutasin oma tulevikku kah Annuga. No ta leidis, et KÕVA tööga saaks Juhanist vast mingi 130 looma (mul oli suht, et ohooo), aga et mingit Grand Prix looma temast ei tule (mille peale ma olin suht nii, et no ma siin rohkem rihtisin meetrit...). Siis ta veel ütles lause, et tema leiab, et mina ratsutajana vääriksin hobust, kes nõuaks vähem tööd ja võtaks asjad kiiremini omaks, mis ühtlasi tähendaks siis ka, et edusammud oleks kiiremad tulema. Noh, ei teagi nüüd, et kuidas seda võtta. Mina võtsin nii, et ratsutajana ta mind lootusetuks ei pea. Siis Annu veel mainis, et kuna võistlushooaeg läbi, siis hetkel ta mulle mingit võistluskalendrit ei koosta, et selleni veel aega. Noh, tuleb nii välja, et mul on treener, kes hakkab mulle isegi võistlusi valima. Reaalne värk. Ja ühtlasi ta vihjas, et vaatab, äkki leiab mulle mõne looma võistlemiseks veel kusagilt. Selliste mõtetega imblesin siis magama.

17.10.08

Radiohead – Creep

Nii. Ka täna on terve päeva sadanud. Imeline. Aga täiesti tavaline päev. No olime Jenniga kahekesti tööl ja Annu sõitis ainult 2 hobust, nii et lebo.
Candy oli tal ikka päris räige. Ma nüüd olen halb, aga päris tore tunne oli teada, et ma pole ainus, kellel mõni päev hobune lambist halb on.
Siis Annu veel tegi täna koosoleku, et kuidas ja mida ja millal siis loomadega tegema peab. No muidu kõik väga loomulikud asjad, aga sellise tuunimisega peab arvestama, et hobuse sadulasse panemiseks läheb vähemalt pool tundi ja kui üksi tööl oled, siis võib suht kööga olla vahepeal.
Ja siis saime veel teada, et Annu vaatab hetkel endale veel ühte looma Rootsist. No ma ei tea, praegugi ta väga ei jõua neid sõidetud, mis siis veel saama hakkab? Aga no eks näis...
Ja hetkel midagi muud väga pole. Nüüd olen siin autokoolis ja saan targaks. Täna on ristmikute teema. Päris lõbus.
Hmh. Kuidagi väga uni oli täna koolis. No eks reede annab ennast tunda. Eniveis siis veel sõitsin täna Juhani kah õhtul. Üsna lõbus, pool platsist oli suht porilomp aga teine pool oli jälle hullult hea sõita. Hobune on vasakule juba väga hea, paremale on ikka probleeme, aga ma homme suhtlen Annuga, et kuidas sellest kõverusest tal täpsemalt lahti saaks. Ei saa nagu sõita välimise ratsme peale, kui selleks peaks sisemise läbi saama, aga ei saa...
Nojaa. Ja nii palju veel, et Soome on uskumatu Robbiemaa. Vähemalt üks lugu tuleb tunni aja jooksul raadiost, enamasti rohkem. Täiesti lõpp nagu :D

16.10.08

Weezer – Beverly Hills
Metallica – Enter Sandman

Täna on suhteliselt terve päeva sadanud. Hullumaja. Hommikul vedelesin järjekordselt kümneni voodis. Ei teinud pannkooke!
Siis võtsin ette kaminakütmise. Kui ma üldiselt saan asja endal ühe tikuga küdema, siis täna no mitte ei õnnestunud asi. Paberit ikka kulus ja mingi 5 tikku kah. Veider.
Ja siis ma imbusin Juhaniga maastikule. Kuna täna oli plaan minna, siis mina seda vihma pärast muutma kah ei hakanud – ega me suhkrust tehtud pole. Ja hobusele meeldis?!? Täitsa kündis galopis ja puha, rõõmust tegi isegi paar pukki. Ei tea, ju talle siis meeldib vihm. Aga ikka nii palju sadas, et kaska noka otsast voolas vett. Õnneks Pikeurikas-jope oli täitsa veekindel, nii et ainult püksid said märjaks.
Pärast pesin looma ära kah ja siis lasin tal solaariumis olla. Talle täitsa meeldis, mingi hetk jäi peaaegu magama seal. Me ikka Jenniga oleme arutanud, et need lambid võiks inimest pruunistava toimega kah olla, oleks 2 in 1. Siis lõikasin natuke lakka ja tegin üldise ilukuuri talle, oli teine täitsa metslase olemisega (no ma parem enda juustest ei räägi...). Laupäeval võtan siis Candy ja Teddy ette.
Siis valmistusin autokooliks. Harri on minu transportimisega juba nii ära harjunud, et nii kui ma talle 60 meetri kauguselt küsiva näoga otsa vaatan, tuleb: „Jees, jees 16.00“ :D Siis ma tegin aega parajaks ja Matti ütles juba, et no vaatame, tulevikus saab siis minust suure kõhuga rekkajuht. See ka tore muidugi :D
Autokoolis oli endiselt täitsa normaalne. Aeg tundub ainult iga korraga järjest kiiremini minevat. Täna oli põhiline teema parkimine. Ja no mina ei tea, õpetaja küsib kogu aeg selliseid küsimusi, et ma arvan, et kusagil peab tüng olema aga tegelikult ei olegi. Nojah.
Siis pärast võttis Annu mind peale ja rääkis tagasiteel oma sõbra veterinaari räägitud lugusid inimeste lollusest. No näiteks, et koeral on kõrvapõletik ja siis omanikule antakse tabletid koera jaoks. Paar päeva hiljem omanik helistab, et see kogus peab ikka vale olema ravimil. Et enam rohkem ei mahu koera kõrva. Nagu mida imet???
Ja siis ma rääkisin siin Vilmaga natuke aega, teda pole nii nädal aega tallis näinud (ta ise kah kurtis, et hullumeelselt imelik oli haige olla). Ühtlasi sain teada, et teisel novembril meil siin võistlused. No eks üritame siis osa võtta, vaatame mis saab...
Ja rohkem pole nagu midagi rääkida, nii et adios!

15.10.08

Tänase päeva lugu: Ella Fitzgerald – You Give Me Fever

Täna oli vaba päev, mis tähendas....PANNKOOKE! Ega ometi eksole :) Ja siis lebotamist. Kuna Juhan oli esmaspäeval eriti jube (ja ma sõitsin Tiina trennis, vaene tema), siis eile andsin talle puhkust ja täna vahetasin suulised kolmeosaliste vastu ja nagu hoopis teine hobune. Aga kuna need tekitavad talle suukatkisust (lahe väljend), siis nendega ilmselt ainult ratsastan ja hüppan ja maastikul siis käin tavalistega. No vaatab, kas selline süsteem toimib. Ja siis ma olen veel kodu koristanud ja niisama elanud natuke. Ja nüüd imblesin jälle autokooli ja kirjutan siis seda üllitist, kuni meie õpetaja kohale imbub. Mida ta just tegi, nii et jätkame hiljem.
Hahhaaa. Hetkel tundub, et asi polegi päris lootusetu. Siiamaani olen kõigile küsimustele vastust teadnud. No mis siis, et ma väga rääkida ei armasta ja siis on peale küsimust hullpiinlik vaikus. Aga tundub, et täna olen suhtlemmiklaps või nii...
Ja nüüd imbun kodus ja söön sinihallitusjuustupastat. Nämmu.
Ja laupäeval siis vist lähme rahvaga linna peale. Ma pole eriti täpselt aru saanud, et kes tulevad, aga no eks see paistab :)

14.10.08
Tänase päeva lugu Jon Bon Jovi – Welcome Wherever You Are

No mitte pole vahepeal olnud aega ega jaksu kirjutada siia midagi ja netti pole kah olnud.
Laupäeval siis pügasime Teddy ära. No tohutu lust on pügada looma, kes natukene protestib ainult kõrvade pügamisel. Ei tulnud just minu parim pügamine, aga piisavalt kena küll.
Ja siis õhtul imbusime Annu juures ja sõime ja sõime ja sõime. Karppa ikka tundis muret, et miks me Jenniga Ylojärvi diskole ei lähe ja rääkis sellest, milline tantsulõvi ta on...
Ja üldiselt naersime nii palju, et kõhulihased valusad.
Pühapäeval võtsime lõdvalt ja oli selline normaalne päev.
Eile algas päev sellega, et pidin üksi tööl olema ja kõige muu kõrvalt jõudma veel 5 hobust ära sõita, kuna Annu endiselt vägaväga haige. Hullumajapuhvet. Olime just paar päeva enne arutanud Jussiga, et mis on keskmine hobuse saduldamise kiirus meil. No ma enne pole vaadanud, aga eile sain hobuse sadulasse 8 minutiga keskmiselt.
Positiivsust veel nii palju, et varsti mind ilmselt küüditatakse siit kogu töötajaskonna kulul hullumajja. No esimese asjana see, et kui olen üksi tööl, panen Robbie mängima ja siis laulan ikka korralikult tallis omaette. No panin siis Rantanat parasjagu valmis ja võtsin ikka korralike noote , et „I tsast vanna fiiiiiiiiiiiiiiiil riiiiil laaaaaaav...“ ja siis tuli sadularuumist välja Noora. Kellele järgnes Annika. Kellele järgnes omakorda tema poissõber. Ok, no natuke oli mark. No edasi väga hull ei olnud ja siis parasjagu kõndisin Donkeyt tooma koplist ja rääkisin hullult omaette, et kelle nüüd millal sõidan ja hullu teooriat panin ikka. No ja siis tuli nurga tagant Harri vastu. Ega ei ole tore, kui 2 korda päeva jooksul selliseid asju teed :)
Siis tegin veel eluturpsi ja sain Harri küüdis siis esimesse teooriatundi. Meil on mingi eriti tore õpetaja, siuke muhe keskealine mees, kes teeb omameelest hulle nalju kogu aeg. Nii palju kui ma olen aru saanud, siis vist kõik autokooliõpetajad on sellised. Hetkel ei tundunud küll soome keeles asi raskem olevat, aga no vaatab, mis edasi. Üldiselt kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks siis teooriaeksami tegema nii kuu aja pärast ja sõidueksam siis natuke peale seda. Esmaspäevast peaks alustama sõidutundidega, hirm on natuke nahas küll :)
Eile käis siis veel Annu tallis ja ulatas mulle oma hobuste päevaplaani. No ja siis teavitas mind üldises plaanis kah sellest, et millal mis loomi sõitma hakkan. No Juhan on 5 päeva nädalas ja Annu loomad üldiselt kah no mingi 2 tükki päevas ma usun. Siis saan 2 korda nädalas varsti veel Paavo ja siis kord nädalas hakkan poniga hüppama. Ja siis mingi aja pärast tuleb mulle ilmselt veel Donkey kah. Suhteliselt hea elu.
Nii. Ja siis kolmapäeval läheb Annu Helsingisse ja kutsus mind kah kaasa tsillima. No eks ma muidugi lähen. Ikkagi Helsingi ju :P

10.10.08

Nii. Täna nautisime Jenniga bossivaba elu ja saime ühtlasi kõik asjad ka õigeks ajaks valmis. Tegelikult isegi nii vara, et ligi tund aega imbusime kokku niisama. Sõitsin maneežis Candy, kes oli alguses väga rõve aga pärast juba täiega mõnus. Siis käisime veel Santtu ja Juhaniga maastikul jalutamas. Täiega ilus ilm oli, nii et väga õnnestunud käik. Siis mina tegin veel turpsi ja sõitsin Teddy kah, kes oli ka täiega hea. No muidugi siis kui ma maneežist juba välja läksin, jope ühes käes ja tekk teises käes otsustas ta, et nii ei lähe ja suundus kodu poole galopis. Nojaaa...
Ja siis läksime Jenniga ostlema. Ma olin tellinud Horzest kalossid ja täna siis sain need postimajast kätte. Ja ma avastasin, et täiega tore on pakke saada (vihje kodustele :D).
Ja siis ostlesin süüa kah. Kusjuures digestive küpsised on hetkel lemmikud. Täiesti lõpp, kui head asjad.
Siis hüppasin Annu juurest läbi. No ta oli ikka väga surnud olemisega, ehkki ta ise ütles, et tunneb ennast juba paremini kui hommikul. Ma siis ei taha teada, milline ta hommikul oli... Nii palju uudiseid, et positiivse asjana ütles ta, maksab Juhani rautused kinni. Nagu väga positiivne. Ja teine tore asi on see, et siis rakendan ma rautuserahad autokooli peale. Ehk siis me uurisime asja ja Annu sai mingi allahindlusega pakkumise, mis sisaldab siis ka rekkalubade tegemist. Noh, saab siis näha aga esmaspäeval on esimene teooriatund. Uuuh, ma olen ikka ärevil kah :) Ja seal arvati, et lubadega läheb kusagil 2 kuud (no seda ma nüüd ei usu, aga Vilma tegi load ära 4 kuuga ja see tundub Soomet arvestades siis täiesti usutav).
Laupäeval plaanivad Annu ja Karppa teha mingi suurema õhtusöögi-kogunemise, mis on alati toredad ja siis sellest järgmine nädalavahetus on vist plaan kusagile välja minna kõik koos.
Tundub, et oleme vist Jenniga omaks võetud ja Annu tunneb rõõmu võimalusest endale kah natuke vabadust hankida. Et siis jääme ootama.
Ja homme on mul vaba päev. See tähendab umbes 11-ni voodis lebotamist ja siis pannkookide söömist. Ja siis üritame homme Teddy kah ära pügada mingil ajahetkel.
Vot selliseid uudiseid siis. Adios!

09.10.08

Nii. Ja täiesti lõpp. Läksingi eile magama kell pool kümme ja ärkasin kell pool kaheksa. Mis toimub?
Täna siis aitasin Jennil veel viimaseid asju pakkida ja siis võtsime lõdvalt ja sõime. Ja siis ilmus talli Annu, kes teatas, et ta nii põhjalikult haige, et Niels`i koolitus jääb tema jaoks ära. Nohjah. Kriips siis peale minu nädalavahetuse lebole elule ja nii edasi.
Ehk siis pakkisime asjad uuesti lahti (mina jäin peaaegu võistluskapi alla sealjuures) ja õnneks sebisime Candy`le ja Rantanale puhkepäeva ja sõitsime siis Teddy ja Santtu. Nendega tegime üsna pika maastikuringi ja avastasime meil siin ümbrust. Päris palju põlde on veel kusagil 15 minuti jalutuskäigu kaugusel tallist igal juhul.
Siis arutasime Jenniga, et loodetavasti Annu nüüd kasutab oma haiguspuhkust ja teeb siis hobuste treeningplaani hiljemalt esmaspäevaks ära, nii et me saame endale kah natuke hakata eluplaane tegema. Mõtlesime siis nii, et mingil päeval peaks minema ujuma ja siis mingi päev võiks olla ikka selline, kus läheks linna peale ja nii. Kusjuures varsti on igal juhul plaan kinno minna. Ma avastasin, et ma pole nimelt ainus, kes viimati käis kinos mingi aasta tagasi :)
Ühtlasi otsustasime Jenniga, et nüüd hakkame Annu hobustele natuke kombeid tekitama. Ma sain täna oma heameeleks teada, et Jennit ajab kah nende kasvatamatus närvi. Väga pro. Esimesed sammud on astutud – Donkey ei tule enam ise boksist välja, kui uks lahti ja Santtu ei ründa enam iga heinahunnikut.
Siis imbusin koju ja sõin tatraputru (kes oleks osanud arvata, et üks klaas tatart tähendab neljaks päevaks tatrapudrumenüüd?).
Ja leidsin endas piisavalt aktiivsust, et minna Juhaniga ratsutama. No kuna grupid olid peal, oli plaan metsa sõitma minna. Ja no muidugi hakkas siis kohe vihma räigelt sadama. No olime ikka mõlemad täiesti läbimärjad. Aga õnneks hobune oli suht hea. Täna võtsin siis kõige järsemad mäed kah galopis ja hobuse vastupidavus on juba märgatavalt tõusnud. Positiivne on see kah, et ta on üsna mõistlik maastikul sõites. Üldiselt ei karda midagi ja kui kardab, siis on ikkagist kontrollitav. Autod näiteks pole mingi probleem. No täna olid 2 oravat kah, neid natuke jõllitas :)
Ahjaa. Mu telefon on endiselt täiesti räigelt jobu ja viskas uuesti pildi tasku. Nüüd juhtub see juba iga päev. Tekkiski küsimus, et huvitav kui kaua tal garantii on? Et selles suhtes tuleb nüüd küll midagi ette võtta, ma olen jumala närvis selle pärast juba. Hmh.
Ahjaa, uurisin aadressi asja kah ja Annika, kui tahad kirju saata, siis lisa numbrile kas A või C, siis läheb vastavalt kas Annu või Jenni postakasti, sealt saan kindlasti samal päeval juba kätte. Worteckid võib-olla toovad alles paari päeva pärast mulle. No aga kätte saan igal juhul.
Ja hetkel mängib mul siin Voice telekas ja nad laulavad Eesti hümni. Ma ei tea miks nad seda teevad, aga mind ajas see nüüd närvi. Nojah.
Ja mis veel?
ROBBIEL TULEB 2009 UUS ALBUM!!!!!!

08.10.08

Hmm. Täna on ilus kuupäev.
No see selleks. Hommikune äratus oli esimest korda selline talvine – tähendab, et teki alt ei tahtnud kuidagi välja vedada ennast. No lõpuks tegin kompromissi ja vedasin ennast voodist välja KOOS tekiga. See kah võimalus. Väljas oli täitsa härmas kogu maa ja tallis oli vast midagi 5 kraadi sooja. Võib siis oletada, et väljas oli hommikul vähemalt nullis.
Jenniga olime kahekesi tööl, see tähendab, et 11-ks olid kõik asjad täiesti graafikus. Ja siis hakkas pihta: tuli massöör ja samal ajal veel Jori hobuseid rautama ja samal ajal pidime veel asju pakkima ja Annule loomi valmis panema. Mingil hetkel ühines siis seltskonnaga veel Immonen kah. Meie väikses tallis, kus kokku 5 hobusekohta ja isegi 2 hobust korraga väljas on palju, valitses kaos. Ühes otsas rautas Immonen, teises Jori. Kolmandas nurgas oli massöör, neljandas panin mina hobuseid valmis. Kusagil õnnestus meil veel Annuga hobuseid vahetada ja Jennil asju pakkida. Hullar. Aga ma avastasin veel, mis Soomes tore on – seppade vahel näiteks ei ole mingit rivaalitsemist vaid hullult sõbralikult käituvad ja jagavad oma teadmisi ja asju jne. Üldiselt meie tall on massööridele ja seppadele üsna popp koht, kuna me pakume neile vahepeal kohvi ja küpsiseid. Selline väike asi, aga hullult armas minu meelest ja tagab ka selle, et inimesed tagasi tulevad. Hästi tore idee. Mul on kahju, et seda Eestis nii vähe rakendatakse.
Tänu kõigele selle jamale aga jäime muidugi jälle graafikust maha. Õnneks suutsime Teddy`le puhkepäeva sebida ja nii jäi mulle veel ainult Rantana sõita. Samaaegselt meie tohuvabohuga üritasin veel Annikaga rääkida ja endale Rantana valmis saada. Väga kahtlen, et midagi asjaliku rääkisin. Pärast kontrollisin üle, vähemalt hobune sai õigesti valmis pandud. Hea seegi.
No tegin siis temaga metsaringi ja siis kõigest pooletunnise hilinemisega saime oma asjad valmis. Siis tuli söögipaus ja mina läksin Juhanit sõitma, kes tänaseks siis oli neli päeva jalutanud. Immonen sai talle teatavasti täna raua alla. Ja üldiselt talle väga meeldib Juhan, mis on väga tore. Kiitis, et nii hea rahulik ja sõbralik. Tema meeldib Juhanile kah kusjuures. :D Erilist energilisust see sõbralik hobune täna ratsutades aga küll ei ilmutanud. No täitsa lõpp, hobune on siin nii rahulikuks jäänud. Ja ometi saab peaaegu et maksimumi söödakogust. Igal juhul hea ta nüüd ei olnud, aga selline nagu Eestis, kah mitte. Eks ma olen tema uue headusega juba jõudnud ära harjuda...
Pärast hüppasin veel Annu juurest kah läbi. Ta ütles, et nii palju kui ta vahepeal poole silmaga kiikas, oli Juhan väljastpoolt täitsa kobe välja näinud. No hea seegi. Nagu alati, jäime siis veel ukse peal veel nii kümneks minutiks juttu rääkima.
Ja nädalavahetusel jääb mulle siis Teddy sõita. Jumal tänatud, maneeshis võin kah sõita ja lausa pool tundi. Oi, vennike hakkab vatti saama.
PS! Ahjaa, Annika tahtis menüüd: tänane õhtusöök oli tatrapuder koorekastmega, lihapallid ja piim.
Ja tänase päeva popid ja värvikaimad väljendid (mille kohta ma pole üldse kindel, et nad õigesti on, ma ju ei oska kirjutada soome keeles):
„Saadanan kylkiluu!!!“ (Jori Rantana kohta, kes ei olnud just eeskujulik hobune täna värkimise ajal).
„Noin kui terrieri hiekkakasassa“ (Immonen Juhani kohta, kes eelmine kord hakkas üksi olles hullult kraapima).
„Äpaki“ (Jenni, kui ta tuleb suure sületäie tekkidega ja ei taha, et ma ust kinni paneksin. Tõlkes siis: älä pane kiinni.).
„Ja sitten se saa itkupotkuraivarin“ (Miia solaariumis oleva Candy kohta)

Ja nüüd ma vist lähen magama. Mis sellest, et kell on pool kümme. Hirmus uni on. Mis sellest, et ma ärkan tavaliselt MITTE enne kella poolt kaheksat. Vist on talveune aeg

07.10.08

Nii. Eile siis Annu hüppas nelja loomaga. Jälle olin üksi, nii et suht hullumeelse tempoga lasin. Kuna kõiki loomi peab hullult tuunima, siis läheb ikka parajalt aega. Mingi hetkel oli seis, kus üks loom oli maneeshis, ühte panin valmis ja üks oli solaariumis. Õnneks Harri ehitas parasjagu meil tallis seina, nii et jätsin ta Candyga suhtlema ja tegelesin siis samal ajal ülejäänud kahega. Tegelikult laabus asi lõpuks ikka ilusti ja kõik loomad said korralikult tuunitud kah. Meil on mingi eriti imeline pasta, millega valgeid jalgu pesta. No tõesti olid pärast pesu lausa pimestavalt valged.
Candy valmis panemine hakkab sarnanema juba Sämmiga või siis isegi ületama seda: neli pindet, kalossid, eraldi martingal ja rinnarihm ja libisev, anti-slip geel ja tavaline geel, ratsutamistekk ja peale veel villatekk. Nojaaa...
Siis jõudsin veel Teddyt kah kordetama. Kes oli suht tavaline.
Positiivse uudisena tuleb siis Immonen homme Juhanile rauda alla lööma tänu Miia imelisele veenmisetehnikale.
Karppal oli eile sünnipäev, nii et siis sõime kooki ja jõime teed mingi hullult kaua. Ta müüs sünnipäeva puhul oma Porsche kah maha - et aitab mänguasjadest juba tema vanuses :D Üldiselt rääkisime üsna palju eesti elust ja mingil hetkel tuli Venemaa kah teemaks. Selgus, et perekond Virkunenid on täiesti kategoorilised Venemaa-vastased. Hmh, veider. Annu isa oli olnud sõja ajal mingi hullude salajaste kirjade kandja või midagi sellist (no keegi muidugi ei tea täpselt). Aga no igal juhul oli ta oma elu lõpuni pidanud neljas Euroopa riigis elamisvalmis korterit oma perele juhuks, kui peaks miskipärast Soomest ära põgenema. Nojaaaa...
Täna oli mul vaba päev, aga sõitsin ikkagi Candy ja Teddy.
Candy oli hullult tuus ja väljas oli veel imeliselt ilus ilm kah. Vahepeal veel käisin shoppamas vähe ja imblesin muidu niisama.
Siis sõitsin Teddy kah. Temaga meil on nüüd selline mäng käimas, et tema üritab must lahti saada ja mina üritan selga jääda. Vaikselt hakkab tegelikult see juba närvi kah ajama. Ja kuna see jalg tal nagu ta on, siis ei tohi kauem ratsutada või väheke karmimalt kah võtta asja. Hmh.
Siis ma veel uurisin meie võistluskapi sisu ja jõudsin järeldusele, et see on pakitud üsna minu ideaalilähedaselt. Ja see on nii määdsik, kui absoluutselt kõik asjad on võistlusteks eraldi olemas, nii et ei pea tegema mingit asjade pakkimist või ümber tõstmist enne võistlusi.
Siis oli täna veel väike koerakaklus kah. Ehk siis osad kallid kliendid meil miskipärast arvavad, et hullult lahe on võtta oma koerad talli kaasa ja siis nad tallis rihma otsast lahti lasta. Mis tähendab, et mingi koer läks täna Annu koduõues Ekkule kallale. Vaesekesel oli ikkagi nina üsna verine ja õnnetu olemisega oli ta kah. Karppa oli hullult vihane. Ja kuna ta on jahimees, siis ma igaks juhuks teda küll närvi ajad ei tahaks... Selgus, et nende eelmine hundikoer saigi seepärast surma, et mingi kliendi koer läks kallale talle. Mnjah.
Aga nüüd ma lähen magama. Homme oleme Jenniga kahekesi ja pakime siis ilmselt neljapäevaks asju. Nad nimel neljapäeval tõmbavad uttu Nanningi koolitusele nädalalõpuks. Mis tähendab, et koju jääb ainult kolm hobust ja rahu ja vaikus. :)

04.10.08

Täna oli selline päev, et no ikka pidi kõik viltu minema. Alustuseks olin üksi tööl, mis niigi tähendab kiiret elu. Siis suutis Candy magnetravi ajal täiega tõmmelda ja lõpuks lõhkus ta heinakoti ära. No jess. Siis hakkasin Juhanit rattasse viima ja avastasin, et tal raud ainult kahe naelaga kinni. No mängisin siis seppa ja võtsin selle alt ära. Mina ei tea, mida nad korraldasid seal öösel, aga see et kahepäevase rautuse vanune raud niimoodi ära tuleb, pole normaalne. No seega siis kriips peale pühapäevasele trennile. Ja lisaks tundub see jalg tal hell kah olevat, loodan et nüüd jumala eest miskit suuremat jama pole. Hobune just hakkas heaks minema. No siis muidugi Candy veel püherdas kah õues, nii et ta oli üle kere liivane. Ja üldse oli nii mõttetu päev, et ma ei viitsi rääkidagi sellest. Ainus positiivne asi oli see, et Juss helistas Taanist oma eluodava skaibiprogrammiga mulle talli lauakale ja sai eesti keelt rääkida ja elu Soomes ja Taanis võrrelda. See oli tore.

05.10.08
Täna rabelesin kah üksi. Teddy sõitsin hommikul metsas, kohe vägisi tahtis must lahti saada aga no ei õnnestunud. Santtuga kah metsatiir, oli isegi hobust meenutav. Kuna meil olid siin mingid koolisõiduvõistlused (no MILLEKS neid on vaja korraldada????) sai Annu esimesega sõitma alles 5 paiku. Siis ta tundis muret, et kas ma ikka viitsin aidata teda. No ma hakkasin naerma selle peale. Kui Veskas on kell 1 öösel maneeshiseinu värvitud, siis... No siis veel siuke värk, et kui Dami nüüd kindlasti tiine on, siis läheb ta mujale talli ära ja Annu võtab siis Paavo endale sõita ja võistelda. Mis tähendab seda, et 2 korda nädalas jääb ta mulle sõita. No kuna mul täna looma polnud, siis saingi minna Paavoga hüppama. Räigelt imelik on, ma pole nüüd ligi pool aastat hüpanud ühegi teise hobusega peale John. Aga Paavo on räigelt tuus. No siuke 140 loom ikka. Selles suhtes, et grupihobuseks nagu ei sobi jah... Samas on lahe, et kui nüüd varsti üks loom veel päevas sõita... Saab Maarja palju ratsutada :D
Damiga oli hea, käis ainult koplis-karjamaal. Aga no eks vaatab. Ja tegelikult olen ma hetkel nii väsinud, et peksan ennast veel nõusid pesema ja siis MAGAMA.

03.10.08

MUL ON NII HEA HOBUNE!!!!!!!!!
Okok, Maarja nüüd rahuneb ja alustab otsast. Täna oli mu siis teine vaba päev. Vedelesin 8-ni voodis ja siis viskasin Juhani jalutusrattasse. Siis tegin kerge hommikusöögi ja immutasin ta rattast välja. Kümnest oli siis flatwork Annuga. Ja no täitsa lõpp! Hobune on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pehme ja sõidetav, et täiesti ime. Raske oli kah, aga raske peabki olema. Ehk siis täna tegime peamiselt voldikaheksaid. Ja kõige seda ainult välimise ratsme peale sõitmiseks. Ja siis natuke sõitsime galopis-traavis tagumist otsa alla. Seda kah välimise ratsme peale. Ehk siis praegu need harjutused selleks, et talle seljalihaseid tekitada. No tänane oli isegi väga raske talle. Aga loom oli nii püüdlik, et täiesti lõpp. Annu tunnistas kah trenni lõpus (kui ta käskis Juhanit umbes viis minutit patsutada ja säras nagu päike), et tema arvas et tänase saavutamiseks läheb selle hobusega aega vähemalt neli kuud. Ja mis talle väga meeldib, on hobuse suhtumine töösse. Et isegi kui aru ei saa, üritab. Ma vahepeal natuke kiikasin peeglisse kah ja vähemalt minu meelest on tal traavis samm palju rohkem lahti läinud. Aga no see võib minu soovunelm kah olla hetkel. Põhiline see, et hobune lõtv ja ei pabista isegi siis, kui midagi veidrat nõuad. Nii et VÄGA positiivne trenn oli täna. Ja pealegi tuli trenni ajal Advertising Space. No see on täiesti hull, kui palju Soome raadiotest Robbie`t lastakse. :D:D:D
Siis ma olin veel tubli kah ja olin nõus täna kah Candyt sõitma. Ja kui ma Candyt valmis panin, tuli Feel. :D:D:D:D No IGALJUHUL ma läksin metsa ja sain seal kaks korda teha selgavõimlemist, kuna kaloss ei püsinud absoluutselt peal. Õnneks ta suhtus sellesse, et ma seal metsas tõmblesin tal seljas, täiesti normaalselt. Aga jah, peale teist korda loobusin ja ei hakanud enam seda peale toppima. Muidugi Annu reaktsioon minu tänasele seiklusele oli et „Oh my god, we MUST by new ones immediately“. Poogen see, et meil nii umbes 5 paari täiesti kasutatavaid kalosse olemas on. Nojaaaa.
Siis ma imblesin tulikuuma dushi alla, kuna suht rõve külm ja vihmane on meil täna. No kondid said üles sulatatud ja siis oli mul pannkoogipäev täna. Nämmu.
Ja siis oli natuke kodukoristamispäev. Na nüüd ma kirjutan seda siin ja mõtlen, et kuhu küll aeg kaob, kui vabad päevad on? Hämmastav.
Ja hetkel leidsin endale uue hetkelise lemmikloo (ei olegi Robbie): The Script – The Man that Can`t be Moved. Ma isegi ei tea, mis mulle seal meeldib, aga no mingi nädal aega kuulamist vast kärab küll. Hullult Coldplay plagiaat on, aga noh, elame üle.
Ja tegelikult täna midagi huvitavat ilmselt ei ole ega tule aga ma lihtsalt tahtsin jagada oma rõõmu tänase trenni üle. Ja nüüd ma lähen söön veel pannkooke.
Adios!

01.10.08
Täna oli vaba päev nii et kusagil kella kümneni vedelesin voodis. Absoluutselt mitte midagi muud ei võtnud ette, ainult Juhani sõitsin. Ta oli täiesti super. Ja nüüd Annu pakkus mulle veel üheks treeninguajaks välja pühapäeva õhtu. Ainult sellest ma ei saanud aru, et kas ma seal sõidan Juhaniga või mõne muu loomaga. No eks varsti selgub.

02.10.08

Hmm. Täna olime siis Jenniga kahekesi Annu tallis tööl. No see asi lõppes siis nii, et kella kümneks olid meil kõik asjad tehtud ja no isegi üleliigsed asjad said tehtud. Juhan käis täna koos Anu loomadega koos jalutusrattas ja oli igati normaalne. Jehuuu, nüüd ma ei pea enam tõmblema õhtuti ja teda üksi rattasse panema.
Siis mingi hetk imbus Annu talli. Selgus, et väikeJenni on haige, nii et loomad kõik meil. SuurJenni jõudis õnneks enne autokooli imbumist – tal oli täna esimene rekkajuhtimistund – Teddy ära kordetada. Nii et mina sõitsin siis Candy ja Rantana. Candy tegi esimesed kümme minutit enda interpretatsiooni ratsutamisest – pealkirjaks võiks sellele vist panna „Palk“. Et siis nagu see puidust asi ikka. Noh, peale seda ma ikka pressisin ta läbi ja siis oli ta tavapäraselt lahe sõita. Ja Rantana oli tuus nagu alati.
Ja üldiselt oli siis täna esimene päev minu Soomes olemise aja jooksul, kus on terve päeva sadanud. Lahe, noh. Annu plaanib osta meile kamba peale miski ülisuure ratsutamisvihmamantli, millega saame isegi siis maastikul käia, kui väljas räigelt sajab.
Nii. Kuna ma olin eriti aktiivne, siis kella kaheks olid mul loomad sõidetud ja siis tuli Immonen Juhanit rautama. Ta on hullult tore onu, kellel on isegi tätoveering alasikujuline. Hmm, ta on vist pühendunud.
Ja no ikka on vahe küll soome ja eesti seppade vahel. Vend ikka vaatas siit ja sealt neid kapju ja kogu aeg seletas. Õnneks asi väga hull ei olnud, ainult ühel kabjal avastas ta valest värkimisest tingitud probleemi. Ja siis ma sain veel targaks kah, et kui kabjas miski probleem – ma nüüd ei tea, kuidas see eesti keeles on – siis aitab sidrunihape. Lahe.
Üldiselt käis ta eelmine nädal näiteks Hispaanias rahvuskoondisega kaasas. Oli täitsa soe olnud seal. Ja teda tahetakse pidevalt Tartusse kah immutada hobuseid värkima, aga ta hästi ei viitsi minna. Ma vist kah ei viitsiks :D Juhan käitus igati normaalselt, nii et see kah hea. Ja see onu on siis selline, et temaga käib kaasas suuuuuuuuuuuuuur kalender, kuhu ta siis märgib kohe ka ära järgmise värkimisaja. Nii et ei mingit probleemi, et seppa kätte saada. Ega nad kõik ei ole sellised, aga see onu pidi 39 palavikuga kah kohale ronima. Normaalne värk.
Peale seda viisime Jenniga kõige suuremad talvetekid pesulasse. Terve auto oli neid sõna otseses mõttes põrandast katuseni täis. Nojaa.
Ja siis meil tekkis plaan, et talvel peaks hakkama ujumas käima. Või siis vesiaeroobikas. Hullult normaalne. Siis saab sauna kah ja talvel saunast midagi paremat küll pole.
Külastasime Citymarketit kah ja ma siis shoppasin endale järgmise nädala toidukraami kokku.
Siis ma veel natuke sildistasin Juhani söötasid. Ühtlasi otsustasin, et lähen nüüd Dodsonilt Racing-sarjale üle. Esiteks on odavam. Teiseks on Prix niikuinii sealt sarjast, ehk siis saab teha normaalsema söödaplaani. Ja kolmandaks käib Harri niikuinii Agrimarketis tihti, nii et siis pole kättesaadavusega probleemi.
Ja siis otsustasin veel koostada korraliku treeningplaani kah Juhanile. Lasin Annul üle vaadata ja ta oli igati nõus sellega. Tore on treeneriga samamoodi mõelda. Lisaks veel selgus, et kui kohti üle, saan võib-olla esmaspäeviti veel Tiina trenni. Normaalne on kuuest ratsutamiskorrast neli trenni saada. Maksimaalne kasutus, kuna 2 päeva nädalas olen niikuinii maastikul. Ehk siis välja näeb asi selline:

E – maastik või flatwork (Tiina)
T – hüppamine (Annu)
K – vaba (kerge kordetöö)
N – vaba (jalutusratas)
R – flatwork (Annu)
L – maastik
P – hüppamine (Annu)

Nii. Ja natuke rääkisime veel tulevikust Annuga. Aga nüüd ma lähen süüa tegema.

29.09.08

Tänahommikune ärkamine tuli üsna meeldivalt. Jõudsin Juhani välja visata ja siis läksin Teddyga maastikule. Tahtsin just kirjutada, et täna ma ühegi Annu hobuse selga ei saanudki, aga võta näpust... No igal juhul oli ta suht tuim ja üldse mitte selline, nagu 2 nädalat jalutanud hobune olema peaks, aga no mis sa ikka teed sellise mõmmiga...
Siis tekkis Annul eile idee, kuna ta hobused käest ära läinud välimuse poolest (meie Jenniga ju alles 2 nädalat tööl olnud ja vahepeal siis loomadel olnud ligi kuu aega hoolitsusevaba elu!!!), et Jenni saab 2 ja mina 2 looma siis korras hoida. Noh, ma sain endale siis Teddy ja Candy, mille vastu pole mul midagi. Üldiselt on see selles suhtes nõme minu meelest, et tekib kergelt lasteaiatunne, et see on nüüd MINU loom ja SEE jälle pole, või midagi aga no eks vaatab. Minu meelest oleks olnud loogiline et mina näiteks vastutan pügamiste eest, Jenni võtab lakad, aga no eks näeb kuidas see süsteem toimib siis. Siis eile rääkisime täitsa niisama mingi pool tundi juttu Annuga üldisest eluolust ja siis sain teada, et tal tõsine plaan mingiks ajaks Saksamaale minna loomadega peale jõule. Aga probleem selles, et Jenni ei räägi inglise keelt ja ei ratsuta. Aga Saksa peaks siis minema inimene, kes räägib keelt ja koju jääma keegi hobuseid sõitma. Aga no eks näis, kuidas see lõpuks välja kukub, mina olen ükskõik kumma variandiga rahul.
Siis peale Teddy`t kablutasin Juhaniga maneeshi hüppama. Tiina oli juba mingi veerand tundi seal mind oodanud, aga noh, nad saidki siis kahekesi takid pandud üles... Trenn oli järjekordselt KOHUTAVALT normaalne. Hetkel on Juhan juba läinud nii lõdvaks, et ma ei oleks seda elades uskunud. Ja samas on meil veel niiiii pikk tee minna normaalsuse suunas (rääkimata hea olemisest), et täitsa lõpp. Aga no kaks nädalat trenne ja hobune on hämmastav. Tänase päeva parim avastus oli see, et Juhan ei põe enam võimlemisi. Ta on mingil salapärasel põhjusel mind palju rohkem usaldama hakanud ja ma isegi ei saa aru, miks. Ja veel üks hea asi, mis mulle meeldib – kui samm võimlemisel ratsaniku vea tõttu liiga alla läheb, tänatakse hobust ja ei korrata enam. Meil alati olnud nii, et siis tuled uuesti. Aga miks peaks hobune, kes niigi andis endast kõik eelmisel korral, tegema midagi uuesti ratsaniku vea tõttu?
Vabasammu ajal Juhan lausa nõuab pikka ratset, et saaks ette-alla venitada. See oli minu jaoks nii harjumatu täna, et ma alguses ei saanud arugi, mis värk on :D Positiivne on ka see, et hüpates vahetab ta nüüd täiesti sujuvalt kurvides jala ära ise. Ei pea enam kannusega äsama ega midagi... Nalja sai kah natuke. Oli mingi normaalne viie sammu vahe kerge kaare peal ja Annu nõudis alguses sinna kuut. Noh, okseri peal tuli siis järjekordne Juhani tüüp-lamehüpe ja Maarjal läks tasakaal natuke kaduma ja Juhan vihastas täiega ja pani tõsiste pukkidega minema. Ma ikka mõtlesin, et kas jään selga või ei. Annu ikka ehmatas selle peale üsna korralikult ja kordas umbes 4 korda, et ma jalgu ei üritaks vahetada. Ma siis valgustasin teda, et see värk oli hoopis minu tasakaalust kinni. Aga ei, see oli üsna naljakas vahepala meil. Üldiselt aga oli trenn väga pro. Veel üks positiivne asi on see, et martingali järgi ei tunne ma kah mitte mingit vajadust ja see kogub meil sadularuumis tolmu. Ja hetkel ravime siis väga tõsiselt minu kommet parem käsi üle kaela panna ratsutades (mis tegelikult tähendab, et ma ei suuda hobust parema säärega läbi suruda – ja siinkohal pean ütlema, et seda pole mulle küll keegi kunagi öelnud, et millest selline probleem tuleb. Alati on lihtsalt et „ära kätt üle kaela vii“ ja kõik. Ja mina olen nii loll ka olnud, et pole taibanud, milles asi tegelikult on). Ja kolmas positiivne asi on see, et Juhan oli täna võrdlemisi tehniline.
Nii. Siis oli järgmine ülimeeldiv hetk, kui sain kõne oma kallilt sõsaralt. Ja nii veider, kui see ka pole, oli füüsiliselt imelik eesti keelt rääkida. Ega ma ju kirjutan ja mõtlen ikka eesti keeles ja no hobustega kah räägin eesti keeles, aga ikkagi oli minu lõualuudel imelik ennast uut-vanamoodi väänata. No siis ma üritasin need 10 minutit ikka maksimaalselt rääkida – ma loodan, et Annika midagi aru kah sai mu jutuvadast - ja lõpptulemusena on mul JÄLLE kohukeseisu. Täiesti lõpp. Mitte midagi muud söögipoolist ei igatse, aga kohukesi sööks küll vist kastitäie ära.
Ja siis imbusin Miiale appi. Ja avastasin, et ma olen nii hajameelne, et see pole normaalne. Mingil hetkel sattusin siis ämbrit pesema ja pilk läks oma jalgade peale. Ja mida ma olin teinud? Käinud 2 tundi ringi, ühes jalas kummik ja teises poolsaabas!!!!!!! TÄIESTI LÕPP nagu. No siis ma hakkasin täiesti ohjeldamatult naerma ja siis kuulis Miia seda ja hakkas kah naerma ja siis tuli mulle Jenni vastu ja hakkas KAH naerma. Ma kirjeldasin seda Annule kah ja siis ta valgustas, et see tema tüüphaigus ja et kõik üldiselt nakatuvad sellesse. Aga enamusel inimestel võtab nii pool aastat. No minul läks aega 2 nädalat. No igal juhul oli mul kõht VÄGA valus naermisest lõpuks. Ja siiamaani ei saa ma olla, kui pilk jalgadele läheb.
Siis sain ema käest sõnumi, aga elu oli nii kiire, et ei olnud aega vastata. No nüüd siis leidsin aega. Aga kuna mulle ei meeldi väga sõnumeid trükkida – hirmus tüütu – siis suhtlen pigem mailitsi. Igal juhul tore, et kõik hästi läks.
Mingil hetkel oli natuke hirmus kah. Ehk siis Mickil on meil nii rabedad kabjad, et täiesti lõpp. Ja täna ta siis jalutusrattas suutis raua koos poole kabjaga alt ära saada. Ja ma ei liialda. Kabi on hetkel nii lühike, et see peaks väga valus olema tal. Ma pole just nõrganärviline selliste asjade suhtes, aga see oli jube. No toppisime talle siis Miiaga „sussi“ jalga ja kerisime sinna ümber veel hullult mäkgaiveriteipi, et püsiks.
Ja siis imbusime tallitoas ja rääkisime Annuga, kui talle tuli järsku kõne. Ma pole elus näinud, et inimene näost sekundiga nii lubivalgeks läheb. Ja siis ta juba jooksis minema. Tema tütar Jenni on siis suhkruhaige ja koolist helistati, et tal migreenihoog ja oksendab. Mis teatavasti tähendab, et siis muutub veresuhkur kohe. Mis on ohtlik. Aga tundub, et asi läks õnnelikult, sest hetkel sõitsid nad mulle autoga vastu ja tundusid ok olevat.
No vot. Ja hetkel ma kirjutan selle oopuse siin valmis ja üritan neti saada toimima, et see üles riputada ja siis poole seitsme paiku lähen poniklubi kantseldama.
Adios Amigos!
PS! Ahjaa. Soome popmuusika on palju kuulatavam kui Eesti oma. Ei mingit Nexust...

28.09.08

Nii. Laupäev koitis üsna varajase alguse ja vähese unega. Käisime siis inimestega natuke Tamperet avastamas reede õhtul. Üldiselt leidsime me sealt ikka VÄGA palju huvitavaid/veidraid inimesi. Aga tegelikult meenutab Tampere mulle üsna palju Tartut oma olemuse poolest. No see selleks. Jenni ja Harri ja Vilma jäid siis rõõmuga laupäevahommikust und nautima, mina läksin tööd tegema.
Santtu pügamine oli omamoodi eepos, vend oli räigelt suure rahustilaksu all ja ikka tõmbles. Nojaa. Üldiselt ma midagi uut pügamise kohta ei õppinud, pigem lasti mõned asjad üle, millega mina olen harjunud mässama. Aga naljakas hetk oli see, kui Annu avas põhipügamismasina karbi ja mis mulle sealt vastu vaatas? VESKA PÜGAMISMASIN!!! No siis ma mingi 3 minutit naersin lihtsalt aga ega mind VÄGA imelikult ei vaadatudki. No muidugi on meil mingi 3 masinat veel, aga see et põhiline töö tehakse vana ja heaga oli liiga lahe lihtsalt.
Õhtupoole oli Annu juures väike...neee, suur sööming. Mingi siuke süsteem, mida mina pole elus kogenud – laual siis erinevad toored koostisosad ja igaüks sai laual olevate väikeste grillide peal endale teha, mis soovis. No mingi kõva 3 tundi vist õgisime niimoodi. Normaalne... Ja nalja sai kõvasti. Eelkõige kuulsime siis Annu meeeetšikust noorusest jnejne. Ei, super oli. Ja õhtu lõpetuseks leidis Robi Jenni saapa seest VÄGA suure konna. Nagu päriselt. Kui see poleks nii naljakas olnud, oleks väga rõve olnud.
Ja siis mingil hetkel üritasin Jussiga suhelda õhtul, aga nett hullult blokkis.
Pühapäeval ehk siis täna pügasime ära Candy ja täna oli midagi asjalikku kah – Annu näitas, kuidas saba pügada. Mitte, et ma räigelt kardan seda teha, aga noh... Ja siis sõitsin Candy ja Rantana ja niisama tõmblesin, nagu alati, kui mu plaanid sassi lüüakse.

26.09.08

Nii. Mis on siis vahepeal toimunud? Midagi huvitavat väga pole.
Eile hüppasime ja täitsa pro oli. Ehk siis põhirõhk hobuse liikuma saamisel ja Annu tegi mulle ühte hullult huvitavat harjutust, et testida, kuidas mu ratsmekontakt toimib. Hästi lahe oli. Juhan enam-vähem vahetab juba jalgu kah. Nüüd olen teda hakanud stabiilsemalt jalutusrattaga harjutama kah ja viimased kolm päeva on ta siis iga päev käinud seal. No vahe selles, et elektrit ei saa ma sinna mingil juhul sisse panna ja kui teistel on kiirus 35, siis Juhanil kusagil 48. Mille peale mul tekkis mõte, et kui suur tempo huvitav muudel rahvastel jalutusratastes on? Noh, see selleks.
Täna oli mul näiteks tore päev, kus ideeliselt olin nagu tööl, aga tööd väga polnud. Nii et ma siis imbusin niisama ja tegin neid asju, mis tegemist vajasid ja endale kah meeldisid.
Hommikuti on meil Annu talli sadularuumi/ühiskondlikku kööginurka kogunemas midagi väga sarnast Veska hommikusele kohvinurgale. Ehk siis suht kella poole kümne paiku koguneb rahvas kohvi jooma (kuna mina ja Jenni kohvi ei joo, leiti täna, et peaks siidrit või õlut kah ostma...Nojaa, see kah idee ju :P) Üldiselt võib sealt siis leida Miia, Tiina, minu, Jenni ja Harri. Ja no need ideed, mis seal tulevad.... Ma naersin täna nii hullusti, et tükk aega oli kõht valus. Ses suhtes et no kui Tiina topib endale hobuse kärbsemaski rinnahoidjaks, Miia leiab, et ma peaks arendama kohalikku Bingo-klubi ja Harri lisab igale sõnale lõppu TÄH, siis ei jää nagu muud üle kui naerda. Noh jah, hommikune väsimus noh :D
Muidugi hommik arenes edasi nii, et korraga oli kuulda hullu kummivilinat ja HIRMSAT naeru. Ja siis ilmus Annu hoovi... PUNANE LADA!!! Ehk siis Karppa oli kusagilt selle nüüd välja võlunud ja siis nad sõitsid sellega külavahel ringi täna. Üldiselt on siis nii, et kui ma nüüd load peaksin lähiajal ära tegema, siis auto on mul olemas. Ma tohin isegi lilled lasta peale maalida :D Aga ei, üldjoontes oleme me jumala normaalsed siin tallis...Päriselt kah!
Siis pidime me täna loomadega põllu peale minema ja tegelikult oleksime vist pidanud seda hommikul tegema, aga kuidagi läks asi nii, et põllu peale jõudsime alles kella 15 paiku. Muidugi kui Annu avastas, et mul täna vaba elu, siis tahtis ta mulle kohe delegeerida Candy ratsutada, aga kuna me polnud veel maastikulegi jõudnud, siis oli täna nagu 2 in1. Ja Candy oli suht metsik. Nii kui vähegi mäge oli, pani vennike galopis ajama. Suht tuus :D Siis ajasime igasuguseid tööasju korda täna ja panime järgmise kuu töögraafiku kah enam-vähem paika. Muidui pidime paika panema selle, et milliseid loomi ma lisaks Juhanile ja Annu omadele mis päevadel peaksin sõitma, aga see nagu ununes täna. Eks homme näeb.
Õhtupoolikul käisime veel Jenniga talli igast olulisi vidinaid ostmas. Hööksis käisime kah ja täitsa lõpp, KUI odavad seal kõik ratsutamisasjad on. No ja siis oli maailmonväike1, kui selgus, et Jenni 2 töötab seal. Suht pro, saab tema käest igast abi ja uudiseid kuulda. Isegi Eesti mõistes on asjad seal odavad kusjuures. Hämmastav!
Lisaks panime Jenni1-ga tähele, et Karppa jälitab meid. No see pole normaalne! Kui me läheme Valintatalosse süüa ostma, on Karppa seal. No ok, tavaliselt nad seal shoppavad, nii et sellest saab veel aru. Ja kaks päeva hiljem läheme me S-Marketisse süüa ostma, ja nüüd on ka Karppa seal süüa ostmas. No mida hekki? Ikka tükk ega sai täna naerda selle üle...Maailm on TÕESTI väike, pole midagi öelda...
Nädalavahetusel olen ma siis Annu tallis tööl, mis tähendab, et nalja pole. Homme on muidugi lebo, kuna puhkepäev loomadel, aga pühapäeval kahtlustan ma, et saan lisaks kõigele muule ka suht loomi sõita, kuna ideeliselt peaks kõiki ratsutama, aga vaevalt et Annu viitsib. Homme peab veel Donkey ja Dami koos karjamaale viskama. Vaatab, mis juhtub, loodan et mitte midagi. Ja siis peaks homme veel Agnieska tulema Santtu peal oma pügamisnippe näitama. Ta pidi eluproff olema, nii et ma jään huviga ootama. Aga seda, kes rahusti süstib, ma ei tea. Eks ma pean muidugi kah õppima süstima kunagi, nii et vaatab siis.
Ja hetkel on kaks varianti. Kas Maarja läheb magama, või siis võtab rahvas midagi ette. No eks näis.

23.09.08

Täna peksin ennast kell 7 hommikul üles. Jube, ma tean. No igaljuhul siis tegin natuke kaminakütet ja imbusin talli. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu saime maastikule alles kell 9. Aga see oli seda väärt. Nii super ja suvine ilm oli, et täitsa lõpp. Ma pole ikka VÄGA ammu midagi nii ilusat näinud kui täna hommikul. No eniveis lasime ikka mõnuga traavi ja galoppi metsas. Candy vahepeal natuke väljus kontrolli alt, aga no pole hullu. Ja siis me arutasime Jenniga, et normaalne, et Annul siin suht 140 loomad käivad metsas kihutamas kruumidega ja boss on veel hullult rahul kah... Ja loomad on nii osavad, et vabalt võib isegi järsemast mäest üles ja alla galopis tulla.
Noh, tagasi jõudsime 10 minutit enne kümmet, mis tähendas, et jätsin Jenni tööle ja imblesin Miiale appi. No ta on tõsine imenaine ikka. Ma ei kujuta ette, kuidas ta siiamaani on ilma minu abita hakkama saanud. Ses suhtes, et isegi kahekesi ei olnud mingit lullilaskmist. Ja kogu aeg paistis päike ja nii soe oli, et lasin T-särgiga ringi. Normaalne. Noh, mingi 14:30 me lõpetasime ja siis imblesin Juhaniga tegelema. Annu on teatavasti täna Teddy`ga arsti juures, nii et kasutasin Tiina pandud kavalette. Enne käisin metsas kah ühe tiiru. Hämmastav, Juhan on nädala ajaga nii osavaks muutunud, et saan juba traavi teha mägedes. Väga tore. Siis tegin kiire kavaletika. Juhani juures oli veel märgata eilse trenni mõjusid. No nii pehme ikka ei oleks ju :D Ja kavalettide peal tegi ikka selliseid hüppeid, et minu makaronijalgadel oli tugevaid raskusi seljas püsimise saavutamisega.
Ja siis tegin natuke turpsi ja imbusin Jenniga Ylojärvile. Suht käisin läbi, kus käia oli ja väisasin ka kohalikku raamatukogu. Ja neil seal ei olnud wifi-t. No MIDA ASJA?