8.11.08

Täna hommikul ärgata ei olnud üldse raske. Asi siis selles, et sattusin eelmisel päeval ahju küttes natuke hoogu ja tulemusena siis kohutav saun. Tundub, et täna öösel pean vist uks irvakil magama, sest no niiiiiiiiiii palav on. Masendav.
No eniveis kell 8 kaapisin siis talli ja ega muud kui tavalised asjad. Kella üheksa paiku imbus siis Annu kah, laadisime Rantana ja Teddy peale ja sõitsime arsti juurde nendega. No mina loll arvasin, et ega maks. sõidame Helsinkisse. Ja siis autos küsisin, et mis meie sihtpunkt kah on. Annu hakkas naerma ja mainis, et see on Turku. Ja see tähendas siis kolme tundi sõitu. Normaalne. Tegelikult läks sõit isegi üllatavalt kiiresti. Annu harrastab hetkel meil elutervislikkke eluviise ja siis autos jagas ta minuga oma rohelist teed ja avokaadovõileiba., Mõlemad olid muuseas kohutavalt maitsvad. Mingil hetkel tuli kõne kodust Jennilt, kes teavitas, et Juhan ei lase tal päitseid pähe panna. No mina ei tea mis jama see oli. Ses suhtes, et Jenni on temaga juba mingi kuu aega tegelenud ja üldse pole probleeme olnud. Noh, mine võta kinni. Minul õhtul mingeid probleeme igastahes ei olnud.
No eniveis täpselt kolm tundi sõitsime ja siis jõudsime mingisse kahtlasesse talli. See ideepoolest oleks võinud olla väga ilus – juures oli mõisahoone ja puha – aga oli väga käest ära lastud. Ja no eks mind on viimasel ajal meie talliga ära kah hellitatud ja kõik muud tunduvad hullud logud.
No ja siis ootas meid seal sakslasest arstionu. Ma ta nime ei mäleta, aga igal juhul on ta Saksa koondise veterinaar kah. Põhipoint kuidas hobuseid olümpiamängudeks valmistati? Lisaks kõigele muule said hobused toidulisandina puhast soola, maksimaalses koguses 100 grammi päevas. Üldiselt oli see onu hullult tore, naeratas ja tegi nalja ja nii edasi. Kiitis kusjuures Jori rautust, nii et nüüd siis seppa vist ei vaheta, aga kuidas Jori saada käima sama regulaarselt kui Immonen, me Annuga välja ei suutnud mõelda. Nojaa.
Ja siis mõlemad loomad said 2 liigesesüsti ja igast tarka infot jagati meile veel. Muuseas – kiilumädaniku vastu aitab näiteks Sokatyle väga edukalt või siis tavaline suuvesi. Reaalne värk!
Ja natukese aja pärast siis laadisime meie selleks hetkeks eduka rahustilaksu all olevad loomad uuesti auto peale ja hakkasime koju sõitma. Ikka mõnus udu oli sõites, nägi nii umbes 10 meetri kaugusele.
No ja siis imbusime koju ja viskasime loomad boksi ja Annu juures ootas siis pidusöök. Ja ütleme nii, et mul on kõht RÄIGELT täis. Seal oli siis hane ja põtra – Karppa on jahimees ju. Ja ahjukartuleid ja riisi ja seenesalatit ja seenekastet ja... Ohjah. No asja põhipoint on see, et kõht on räigelt täis, aga ikka oleks tahtnud veel süüa. Ja Carita oli teinud veel õunakoogi, millel oli mingi eriliselt hea kreemitäidis. Nii et otse loomulikult pidi ju seda kah veel sööma. Hullumaja. Ja nüüd ma siin kirjutan seda ja tunnen, et peab magama minema, vägisi kipub uni peale. Küsimus on ainult selles, kas jätta uks lahti või ei :)