03.10.08

MUL ON NII HEA HOBUNE!!!!!!!!!
Okok, Maarja nüüd rahuneb ja alustab otsast. Täna oli mu siis teine vaba päev. Vedelesin 8-ni voodis ja siis viskasin Juhani jalutusrattasse. Siis tegin kerge hommikusöögi ja immutasin ta rattast välja. Kümnest oli siis flatwork Annuga. Ja no täitsa lõpp! Hobune on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pehme ja sõidetav, et täiesti ime. Raske oli kah, aga raske peabki olema. Ehk siis täna tegime peamiselt voldikaheksaid. Ja kõige seda ainult välimise ratsme peale sõitmiseks. Ja siis natuke sõitsime galopis-traavis tagumist otsa alla. Seda kah välimise ratsme peale. Ehk siis praegu need harjutused selleks, et talle seljalihaseid tekitada. No tänane oli isegi väga raske talle. Aga loom oli nii püüdlik, et täiesti lõpp. Annu tunnistas kah trenni lõpus (kui ta käskis Juhanit umbes viis minutit patsutada ja säras nagu päike), et tema arvas et tänase saavutamiseks läheb selle hobusega aega vähemalt neli kuud. Ja mis talle väga meeldib, on hobuse suhtumine töösse. Et isegi kui aru ei saa, üritab. Ma vahepeal natuke kiikasin peeglisse kah ja vähemalt minu meelest on tal traavis samm palju rohkem lahti läinud. Aga no see võib minu soovunelm kah olla hetkel. Põhiline see, et hobune lõtv ja ei pabista isegi siis, kui midagi veidrat nõuad. Nii et VÄGA positiivne trenn oli täna. Ja pealegi tuli trenni ajal Advertising Space. No see on täiesti hull, kui palju Soome raadiotest Robbie`t lastakse. :D:D:D
Siis ma olin veel tubli kah ja olin nõus täna kah Candyt sõitma. Ja kui ma Candyt valmis panin, tuli Feel. :D:D:D:D No IGALJUHUL ma läksin metsa ja sain seal kaks korda teha selgavõimlemist, kuna kaloss ei püsinud absoluutselt peal. Õnneks ta suhtus sellesse, et ma seal metsas tõmblesin tal seljas, täiesti normaalselt. Aga jah, peale teist korda loobusin ja ei hakanud enam seda peale toppima. Muidugi Annu reaktsioon minu tänasele seiklusele oli et „Oh my god, we MUST by new ones immediately“. Poogen see, et meil nii umbes 5 paari täiesti kasutatavaid kalosse olemas on. Nojaaaa.
Siis ma imblesin tulikuuma dushi alla, kuna suht rõve külm ja vihmane on meil täna. No kondid said üles sulatatud ja siis oli mul pannkoogipäev täna. Nämmu.
Ja siis oli natuke kodukoristamispäev. Na nüüd ma kirjutan seda siin ja mõtlen, et kuhu küll aeg kaob, kui vabad päevad on? Hämmastav.
Ja hetkel leidsin endale uue hetkelise lemmikloo (ei olegi Robbie): The Script – The Man that Can`t be Moved. Ma isegi ei tea, mis mulle seal meeldib, aga no mingi nädal aega kuulamist vast kärab küll. Hullult Coldplay plagiaat on, aga noh, elame üle.
Ja tegelikult täna midagi huvitavat ilmselt ei ole ega tule aga ma lihtsalt tahtsin jagada oma rõõmu tänase trenni üle. Ja nüüd ma lähen söön veel pannkooke.
Adios!