08.10.08

Hmm. Täna on ilus kuupäev.
No see selleks. Hommikune äratus oli esimest korda selline talvine – tähendab, et teki alt ei tahtnud kuidagi välja vedada ennast. No lõpuks tegin kompromissi ja vedasin ennast voodist välja KOOS tekiga. See kah võimalus. Väljas oli täitsa härmas kogu maa ja tallis oli vast midagi 5 kraadi sooja. Võib siis oletada, et väljas oli hommikul vähemalt nullis.
Jenniga olime kahekesi tööl, see tähendab, et 11-ks olid kõik asjad täiesti graafikus. Ja siis hakkas pihta: tuli massöör ja samal ajal veel Jori hobuseid rautama ja samal ajal pidime veel asju pakkima ja Annule loomi valmis panema. Mingil hetkel ühines siis seltskonnaga veel Immonen kah. Meie väikses tallis, kus kokku 5 hobusekohta ja isegi 2 hobust korraga väljas on palju, valitses kaos. Ühes otsas rautas Immonen, teises Jori. Kolmandas nurgas oli massöör, neljandas panin mina hobuseid valmis. Kusagil õnnestus meil veel Annuga hobuseid vahetada ja Jennil asju pakkida. Hullar. Aga ma avastasin veel, mis Soomes tore on – seppade vahel näiteks ei ole mingit rivaalitsemist vaid hullult sõbralikult käituvad ja jagavad oma teadmisi ja asju jne. Üldiselt meie tall on massööridele ja seppadele üsna popp koht, kuna me pakume neile vahepeal kohvi ja küpsiseid. Selline väike asi, aga hullult armas minu meelest ja tagab ka selle, et inimesed tagasi tulevad. Hästi tore idee. Mul on kahju, et seda Eestis nii vähe rakendatakse.
Tänu kõigele selle jamale aga jäime muidugi jälle graafikust maha. Õnneks suutsime Teddy`le puhkepäeva sebida ja nii jäi mulle veel ainult Rantana sõita. Samaaegselt meie tohuvabohuga üritasin veel Annikaga rääkida ja endale Rantana valmis saada. Väga kahtlen, et midagi asjaliku rääkisin. Pärast kontrollisin üle, vähemalt hobune sai õigesti valmis pandud. Hea seegi.
No tegin siis temaga metsaringi ja siis kõigest pooletunnise hilinemisega saime oma asjad valmis. Siis tuli söögipaus ja mina läksin Juhanit sõitma, kes tänaseks siis oli neli päeva jalutanud. Immonen sai talle teatavasti täna raua alla. Ja üldiselt talle väga meeldib Juhan, mis on väga tore. Kiitis, et nii hea rahulik ja sõbralik. Tema meeldib Juhanile kah kusjuures. :D Erilist energilisust see sõbralik hobune täna ratsutades aga küll ei ilmutanud. No täitsa lõpp, hobune on siin nii rahulikuks jäänud. Ja ometi saab peaaegu et maksimumi söödakogust. Igal juhul hea ta nüüd ei olnud, aga selline nagu Eestis, kah mitte. Eks ma olen tema uue headusega juba jõudnud ära harjuda...
Pärast hüppasin veel Annu juurest kah läbi. Ta ütles, et nii palju kui ta vahepeal poole silmaga kiikas, oli Juhan väljastpoolt täitsa kobe välja näinud. No hea seegi. Nagu alati, jäime siis veel ukse peal veel nii kümneks minutiks juttu rääkima.
Ja nädalavahetusel jääb mulle siis Teddy sõita. Jumal tänatud, maneeshis võin kah sõita ja lausa pool tundi. Oi, vennike hakkab vatti saama.
PS! Ahjaa, Annika tahtis menüüd: tänane õhtusöök oli tatrapuder koorekastmega, lihapallid ja piim.
Ja tänase päeva popid ja värvikaimad väljendid (mille kohta ma pole üldse kindel, et nad õigesti on, ma ju ei oska kirjutada soome keeles):
„Saadanan kylkiluu!!!“ (Jori Rantana kohta, kes ei olnud just eeskujulik hobune täna värkimise ajal).
„Noin kui terrieri hiekkakasassa“ (Immonen Juhani kohta, kes eelmine kord hakkas üksi olles hullult kraapima).
„Äpaki“ (Jenni, kui ta tuleb suure sületäie tekkidega ja ei taha, et ma ust kinni paneksin. Tõlkes siis: älä pane kiinni.).
„Ja sitten se saa itkupotkuraivarin“ (Miia solaariumis oleva Candy kohta)

Ja nüüd ma vist lähen magama. Mis sellest, et kell on pool kümme. Hirmus uni on. Mis sellest, et ma ärkan tavaliselt MITTE enne kella poolt kaheksat. Vist on talveune aeg