08-09.08.09

Armastus on õhus,
see kleebib nagu moos.
Kohe kaugelt näha, et tegijad on koos.
DJ pühib higi, sada aastat vanad lood.
Täna olen vaba,
tantsin nagu loom…

Mnjah. Smilers on teemas ja Tantsin Nagu Loom mängib üsna nonstop arvutis.
Nii. Aga mis siis huvitavat on olnud kah? Laupäeval olin mina Poola tüdrukuga kahekesi tööl. Väga temast nüüd abi pole, kaitmeid paneb valesti peale ja põrandat ei taha teda pühkima lasta ja pindesid kah ei oska kerida, aga aega hoiab ikka kokku, kui loomadki kaks korda kiiremini jalutusrattasse saab hommikul ja nii edasi. Santtu maadleb ikka oma allergiaga ja Candy ninnu haiseb nüüd jälle ikka korralikult, õnneks ta on teisipäeval juba kliinikusse minemas. Samal ajal toimus meil suve suurüritus ehk Vahanta Derby ehk siis miski ratsakoolide värgendus. Natuke ma poole silmaga nägin kah, oli kohati hirmus ja kohati naljakas ja kohati isegi ilus vaadata. Selle asjanduse jätkuks oli meil siis õhtul paarti kah.
Noh, kui mina kohale jõudsin, Tate juba tantsis näiteks ja kangelaslikult tegi ta seda terve õhtu. Tegelikult oli hullult tore. Suht suurema - mnjah, tegelikult terve õhtu olime Pinja ja Molly seltskonnas ja täheldasime kohe Lindaga ka imeliku feneomeni – Annul on sama problem, mis kodanik P`l, kui Gretsu tema kruum oli. Me nimelt nagu ei tohiks teiste ratsutajate ja kruumdiega hästi läbi saada. Nii et terve õhtu oli üsna naljakas, kuidas ta umber nurga luuras ja mida kõike veel. Hehh. Ühtlasi olen ma nüüd varustatud paraja hulga värske Soome ratsamaailma klatšiga, sinna juurde natuke veel ka Hollandi ja Itaalia oma. Tegelikult respekt Pinja suhtes tõusis tunduvalt, ta on üks nendest harvadest inimestest, kes võistlustel punkt kell 12 magama läheb ja kunagi ei joo. Või noh, oli olnud see üks kord, kui Ramses kõõluse ära tõmbas ja õhtul istus Pinja kurvalt külmkapi ees ja nõudis salaamit ja ühtlasi ka seda, et keegi auto seisma paneks. Auto seisis… Hah.
Siis ma veel kuulsin seda, mis raha eest Annu endale uut looma otsis peale täku surma ja see tekitas mul hetkelised hingamisraskused. Heh, ma vist ei teeni terve oma elu jooksul nii palju… Poole kolme paiku sai lõbu läbi ja iga roju oma koju. Ja Maarja oli muidugi järjekordselt see õnnelik, kes järgmine hommik tööle sai minna. Ei olnud tegelikult midagi hullu, olin nii aktiivne tegelikult, et tallis olin lausa 06:45. Midagi väga huvitavat ei olnud. John on hetkel väga raske. No MITTE ei saa teda paremale normaalselt pöörama, õlad ees. Lihtsalt ei saa ja kõik. Hobune nagu Pisa torn ja vasakut ratset ei ole ja no ei kasuta paremat tagumist jalga. Traavis veel kuidagi saan pika pusimise peale paar sammu aga galopis on lootusetu. Ok, ma hetkel lohutan ennast sellega, et ilmselt tal lihtsalt ei ole veel selliseks tööks vajalikke liheseid, aga no kuulge. Ma ei saa hetkel absoluutselt mitte midagi teha, kui mu hobune õigesti ei pööra. Kammaijaa selle asjaga. No loodame lähituleviksu äkki läbimurret. Ja tegelikult muud ei olegi vist täna huvitavat. Ma nüüd lähen ja söön lihapallikastet parem :)
Adios!

Mul on hästi, mul on hea,
mul pole vahet mida teised minust mõtlevad...