Aga palun : "We're very excited to announce that Robbie's much-anticipated album, Reality Killed The Video Star, will be released on 9th November, 2009. The first single to be taken from the album will be Bodies, released on the 12th October 2009, and available digitally one day earlier on the 11th. "
YAY!!!!!
Khmm... Aga nüüd ma üritan siia miskit niisama kah kirja panna. Jälle on tulnud hullemalt pikk paus minu kohta, aga vast elate ka ilma minu heietusteta üsna hästi. No igal juhul olen ma nüüd mõelnud, et tegelikult võiks siia blogisse ikka riputada rohkem pilyte kah üles. Nii et tänasest alates ma luban sellise pildistamise pilguga rohkem ringi käia. Täna panen üles natuke niisama pilte sellest paigast siin, mõned inimesed ilmselt pole käinud mu orkuti kontot vaatamas ma kahtlustan :)
Tegelikult mingeid väga dramaatilisi sündmusi ei olegi nagu olnud. Okei, eksin, tegelikult meil siin ainult draama draama otsas ongi. Esimese asjana kukkus Linda eelmine nädal tööl peaaegu kokku ja veetis öö haiglas. Uurisid ja puurisid, midagi ei leidnud. Aga nüü eile sai ta TAYS`st kõne (maailm on ikka väike, see arst oli muuseas ka Ville Kulkase ema...), et nad leidsid mingi testi tulemusena ta peaast mingi kogumi. Täpsemalt ei tea, eks ta nüüd peab tagasi uuringutele minema. Üsna hirmus igaljuhul. Ja autoga ta hetkel sõita ei tohi ja üksi ratsutada kah mitte. Ja päriselt, kõik siin elus tuleb tagasi - kui minul veel lube ei olnud, vedas hea Linda MIND autoga poodi pidevalt. Ja nüüd on minu kord talle vastuteene osutada. Nii hea!
Eile oli veel hea hetk, kui ma kodus sõin ja järsku kuulen, et platsil hull müdin. Noh, mõtlesin, et Anna lasi Donkey lahti ja sõin rahulikult edasi. Siis ikka kuulan, et pagan, hull müdin JA jaluste kõlksud kah veel, et peaks ikka tsekkama. Noh, Donkey oli Anna alla pukitanud ja sadul oli Donkeyl kõhu all. Ja no sellal kui mina olin blond ja sõin rahulikult, siis Anna oli veel blondim ja ei pannud peale alla kukkumist väravat kinni, nii et hobune pani maastikuraja poole ajama, meie Annaga padavai järele. Me oleme ikka Annaga paras paar, pole midagi öelda :D Lõpuks läks ikka üsna hästi, sadul jäi peaaegu terveks (noh, jaluse pidime tagasi painutama), hobune täiesti ok ja Anna kannatab tavaliste kukkumisjärgsete tagajärjede all. Õuvell.
Nii. Ja siis täna olin kell 7 tööl ja vaatan kaugelt et pagan, Linda näeb ikka väga nadi välja. No algul muidugi kartsin, et tal jälle pea jamas aga ei. Nüüd siis suri nende vana ja väga armas poni ära. Õnnetused käivad ikka käsikäes. Ehkki, vanale ponile oli see kindlasti parem saatus, kui lõpp kiiresti ja valutult tuleb, aga no eks inimesele on ikka raske ju. RIP Lil`Rambo...
Siis mis veel? Keltsi ei läinduki müüki, jäi mulle ja Heidile kahe peale sõita. Hea, mulle ikka VÄGA meeldib see loom. Ja nüüd, kus ta enam grupis ei käi, on ta nii 3 korda kregem sõita kah. Ei mingeid paanitsemisi ega tõmblemisi. Eriti. Mitte. Üldse. Peaaegu...
John sai raua alla tagasi ja teeme tublisti trenni. Üritan talle nüüd kollid ikka igapeävaseks nähtuseks muuta, nii et kui miski madal takistus vahel platsil ootavalt seisab, siis põrkame ikka alati üle. Ja nädalaga on juba tulemused näha, põdemist on niiminul kui hobusel palju vähemaks jäänud ja tegelikult on ta üldse hetkel üsna kobe sõita.
Ja täna tuleb vist Poolast mingi tüdruk proovile, ta vist poole kohaga tallis ja poolega Annu koduabiline. Noh, eks see selgub, kas on mingi mõttekas ja tore või ei. Ja nüüd ma vist praegu lõpetangi, viskan siia ainult meie olemisest natuke pilte nüüd. Adios! Ja võib-olla kirjutan üsna varsti jälle. Piltide lisamisega igal juhul jätkan!
Johni kodu väljast (parempoolne katusealune uks viib minu koju):
Johni kodu seest:
Saduuljad:
No comments:
Post a Comment