15.01.09

Nii. Täna Annika helistas ja sain piki päid-ja jalgu, et pole ammu kirjutanud siia midagi. No põhjus tegelikult lihtne – pole mitte midagi juhtunud ja puudub inspiratsioon. Aga no eks ma nüüd üritan ikka miskit siia üles tähendada suure hirmuga.
Esimene punkt on see, et ilm on metsa keeranud. Eile oli temperatuur miski +5 ja sadas vihma. Täna hommikul vaatasin aknast välja ja jälle lumi maas. Alleaaa noh. Ja hetkel ma just imbusin Juhaniga 40-minutiliselt maastikult ja käed-jalad külmusid ikka nii põhjalikult ära, et paganama raske on trükkida hetkel. Jalad maandasin igastahes soojapuhuri ette, niimoodi nad mul nüüd järk-järgult sulavad.
Aga üldiselt siis: nüüd on ametlik, et Jenni meil siin tööl veel selle kuu lõpuni. Tema lahkumise põhjuseks siis „professionaalsuse puudumine ja mitte sobimine töökollektiivi“ või midagi taolist. Et siis tema asemele peaks tulema kas Kyra Kyrklundi endine groom või Linda. Kui kumbki neist ei tule, siis on Annu „in deep shit“ ja Maarja peab ilmselt võistlustel olema vastutav abiline. Hmh. Nagu ma just Annikale rääkisin, ma vist hakkan vanaks jääma. Üldse ei tõmba enam võitlustele gruumina kaasa minek. Et siis meelsamini sõidan kodus hobuseid. No kui ise võistleks, oleks muidugi teine asi :D No eniveis nagu ma Annust eile aru sain, hakkan ma võistlustel vist siiski iga kord kaasa töllerdama – et ma olen reliable ja independent ja ei lase meie värdjaid lahti jnejne. Õu vell. Ainus asi, mis mind vabastab, on see, kui koju jääb rohkem hobuseid sõita kui kaasa läheb...
Siis ma vist pole maininud, et meie tohutud lisapulburid on toonud kaasa selle, et kõigil Annu hobustel vase-ja seleenimürgitus. Et kõik leebemad sümptomid on juba olemas ja viimane on äkksurm. Et siis hea, et me praegu vereproovid võtsime :S
Aga ei, muidu kasutage ikka Cavalori söötasid, jumala kvaliteetvärk :S
Nii et tulemusena meil siin toimub räige söödavahetus, ainult et keegi veel ei tea, et mida ja millal hobused saama hakkavad. Ja minul on Juhan niikuinii hakanud nüüd tavalist kaera lisaks saama prixile, et natuke energiataset tõsta (veel ei ole hobune lolliks läinud igastahes). Nii et lõppude lõpuks oleme me raudselt ka Annu loomadega tagasi seal, kus 100 aasta tagasi – ikka vana hea kaer...
Vot sedamoodi. Siis see nädal olen saanud aktiivselt Annu trenne. Esimene oli ikka kaunis masendav – ma pole eriti trennis pillija tüüp, aga see kord ei olnud küll pisarad kaugel. Et siis tund aega tööd ja lõpuks tuli lause et „NOW we can start speaking about RIDING“. Et siis perfektsionist-Annu oli hoos. No pärast muidugi Tiina lohutas, et kõrvalt oli tegelikult asi väga norm paistnud jnejne. Blaaah. Aga noh, raske treeningul, kerge lahingus :) Ja siis sain ennast ühe päeva koguda ja oli kohe järgmine trenn. Ja see läks nii fantastiliselt, et siiamaani raske uskuda. Ma sain siis Juhani lõpuks niimoodi jooksma, et seda ei ole võimalik kirjeldada. Seda tunnet, et hobune on 200% keskendunud sinule (maneežis oleks võinud plahvatus olla ja ta oleks samamoodi edasi jooksnud), TÄIESTI lõdvestunud ja nii tundlik, et sa pead ainult mõtlema, et hobune midagi teeks. Võin täiesti ausalt öelda, et sellist tunnet pole mul kunagi varem ratsutades olnud. Et siis täiesti kirjeldamatu tunne. Kes teab, see teab...
Nii. Siis ma pole veel alla vandunud oma missioonile selle nädala lõpuks endale koju nett saada. Et soomlastel on selline täiesti omamoodi manana-suhtumine. Et KÕIK nagu teevad, aga kaks korda aeglasemalt, kui normaalne oleks. Aga ei, ma ei vannu veel alla!!! Eesti jonn jnejne...
Siis järgmisest nädalast peaksid mul hakkama need koolisõidutrennid Pätkaga, mis minu kui takistussõitja jaoks on niikuinii õudusunenägu. No ja siis ma eile suhtlesin Nooraga ja nüüd mul on tunne, et vist on maailmalõpp tulemas. Hea kui mind peale esimest trenni kohe maha ei maeta või midagi. Noh, eks ootame ja vaatame.
Siis veel niipalju, et soomlaslik manana on natuke vilja kah kandnud ja homme lähme Annuga neid autokooli jaoks vajalikke pabereid korda ajama. Tundub liiga hea, et olla tõsi... Kas ma TÕESTI võin veebruarikuus juba teooria- ja sõidueksami ära teha????
Ja nüüd on tõesti KÕIK mõtted, mis vähegi pähe tulid, ka siia paberile saanud. Uuuuh.
Ahjaa. Ma mingi hetk ikka vahtisin oma blogi ja mõtlesin, et peaks ikka siia mõned pildid üles riputama. Et siis olete ette hoiatatud!

* Siis kui me -20 kraadiga väljas jalutuskäiku tegime...