Heipparalla rahvas!
Tegelikult ma üldse väga ei viitsi kirjutada siia midagi, aga ma tean et MÕNED hakkavad mässama kui liiga pikk vahe on siin.
Üldises plaanis olen siin suhtväga hobuseid ratsutanud. Et siis hommikul kell 9 kahe loomaga maastikule ja siis muud asjad ja veel mõni ratsutada. Naaaaaisss...
Siis eile palus Tiina mul Anu halli kah sõita, oli täitsa tuus loom. Kõike oskab ja oleks vägaväga lahe hobune, kui oleks natuke kergem lihtsalt.
Eile näiteks kaotasin vist umbes 20 aastat elust või midagi. No asja põhipoint see, et läksin Rantanaga maastikule. Ja see vend on suht idikas, kuna ta üldse ei oska arvestada libedaga. No nagu absull mitte. Et siis ma saan aru, et pole maastikul käinud aga Juhan kah pole väga ja ta on küll nii umbes 5 korda mõistlikum. ÜHESÕNAGA see tropp alustab juba talliõues, kus ta lihtsalt pressib vasaku sääre vastu kusjuures on täiega libe ja lõpetab põhimõtteliselt aia otsas. No okei. Jõudsin siis maastikule ja hingasin kergendatult. Ja siis jõudsin esimese mäeni ja vend lasi paar pukki ja lisas spinne kah, et lõbusam oleks. No okei, selle oleks veel üle elanud, mis siis, et otsaga kusagil kraavis lõpetasime. Ja siis imbusime me kusagil mäe keskpaigas ja siis vennike otsustas püsti tõusta. No siis nii palju, et ma saan aru, et filmides väga lahe kui hobune mäe peal püsti tõuseb, aga reaalsus vähe teine. Jumal tänatud, et väga libe ei olnud, muidu oleks vast üle selja käinud. No siis sai Maarjal mõõt täis - asi sarnanes vähe liiga Hobulausujaga juba ja üritas maneeži utsitada hobust. Ja talliões muidugi hakkas sama kamm pihta ja vend keeldus edasi minemast ja tagurdas nii umbes 40 meetrit. Perse oli vastu talliust lõpuks. Oi, kui närvidele käib siuke asi. Kui ei oleks libe olnud, siis oleksin ta lihtsalt galopis maneeži sisse nuudistanud. No kaua võib. Täiega käib närvidele siuke asi. No eniveis siis ma õhtul valgustasin Annut kah, et mina selle loomaga maastikule ei lähe, kui enne pole ratsutanud. Pole mul vaja hobust ja ennast lõhkuda. Nohjah. See oli siis viimase aja värvikaim elamus.
Täna lõpuks andsin alla ja helistasin autokooli (nad pidid tegelt mulle helistama, kui midagi selgub). No ja asja põhipoint see, et 10-ndal saan nüüd teooriaeksamile. Enne ei usu, kui ära olen käinud seal igastahes. Aga nüüd ma siin lõpetan selle ebamäärasuse ja imbun sööma. Adios!