17.12.08 ehk kohevarsti Eestis :)

TÄH. Ma olen VÄGA pissed off hetkel. Miks? No Maarjal pidi täna kell 11 olema teooriaeksam teatavasti. Ja kell 9 siis olin just imbumas Juhaniga trenni, kui tuli kõne autokoolist. Et neile oli just helistatud Nokian poliisilaitokselta, et nad ENDISELT ei ole suutnud mulle vajalikku luba ära teha. Miks? Seepärast, et mul pole Soomes alalist elukohta. Nagu vattahekk noh. Tore et see naine Magistraadis siis teadis mulle öelda, et nii on. Nagu mille eest need paberimäärijad raha saavad, ma ei mõista???? Igal juhul olin ma siis nii raevus, et käed värisesid. Poogen pole, et ma olin eksamiks nädal aega õppinud ja eile käisin harjutamas kah ja täiega kindel tunne oli. Ega siis asjad ometi nii hästi ei saa minna. No lõppude lõpuks sain jälle miski telefoninumbri JÄRJEKORDSELE targale tädile helistamiseks. Lõppkokkuvõttes Annul siis jooksid kah närvid kokku ja ta lubas ise helistada ja nüüd lõppude lõpuks välja uurida, et mis värk on...Hea seegi. Vihane Annu peaks isegi Soome ametnikud oma päid kasutama panema. Asja põhipoint on aga see, et teooriat ma nüüd enam enne uut aastat tehtud ei saa ja siis venib sõidueksam kah ja lootust, et kolme nädala pärast load käes on, enam ei ole...DOAAAAAH noh.
Aga üldiselt oli siis täna Annu trenn ja täiega tuus oli. Noh, see pole vast mingi üllatus aga... Täna sain esimest korda täiesti lõplikult aru, et kuidas ta tahab välimise ratsme peale sõitmist. Ja kavaleti peale sain Juhani nii sirgeks, nagu elus pole mul veel õnnestunud asi. Pärast Annu ja Tiina arutasid, et Juhaile on kaela tekkinud korralikult. No mina ei saa aru, iga päev ju näen teda. Ja siis Annu ütles lõpus, et Juhan oli täitsa koolisõiduloomavälimusega olnud ja täitsa ilus hobune välja näinud. Ütleme siis nii, et Annu suust on see suur ja senikuulmatu kompliment. Ja peale seda kuulsin ma veel, et kuidas Annu ja Tiina arutasid, et Juhan räigelt raske hobune, aga samas on üllatavalt palju arenenud edasi kolme kuuga ja et Annu on rahul, et nii palju positiivseid asju tuleb iga trenni jooksul. Jess!
Siis Kirsi käis Juhanit kah masseerimas. Noh, probleemne koht on nimme (ikka päris korralikult – eks see saab üsna palju koormust kah, kui viimasel ajal hobune üsna palju läbi selja töötab) ja siis vasak õlg. Noh, see pole kah suur ime, kuna vasaku poole lihased ju vabsee ei veni tal. Aga üldiselt oli positiivne elamus, Juhanile täitsa meeldis ja hobune oli täna ikka palju relam.
Eile oli pimedasõit siis. No läks tegelikult täitsa okeikalt. Tulede vahetamises olin ma üllatuslikult osav kusjuures, nii veider kui see ka pole. Ja alistatud sai 100 piirkiirus. Eriti veider oli see, et eile ei tundunud 80 üldse palju. Sõitsin siis ja mõtlesin, et vahiks spidokat, et paljuga ma teistel ees koperdan. Ja 80 oli sees. Imede ime! Aga enne ma polnud ju nii pimedas sõitmas käinud, et üsna hirmus oli alguses ikka küll, kui praktiliselt mitte midagi ei näinud. Ja mina nägin jänest umbes sekund enne, kui see teine kutt, kellel oli juba mingi aasta juhiluba olnud. Hahaaa :)
Siis ma veel priiskasin eile ja läksime pitsat sööma vahepeal. No mõtlesin et hirmus, et 8 euri maksab pitsa. Ja no see oli siis nii suur, et veerandi jaksasin süüa ja ülejäänud tuli koju kaasa.
Ja viimased kaks päeva on Pussinen kah meie kohvinurgas viibinud. Täna ma olin juba natuke valmistunud, aga eile oli küll hea laks. Et siis vajusin eile rõõmsameelse tuhinaga kohvinurga ja kes mulle otsa vahtis? PUSSINEN! Mul oli vist ikka üsna koomiline nägu peas, kõik üritasid väga muiet alla suruda. Ei õnnestunud...
Ja siis see tibi, kes peaks minu vabadel päevadel Miiat aitama otsustas, et töö on ikka liiga kontimurdev ja üritab siin oma hobust salaja minema sebida. See kah idee muidugi. Ta ainult ei mõelnud selle peale, et ratsutamismaailm on väike ja uudised levivad kiiresti. Aga no eniveis lootus on seetõttu selline, et ma aitan Miiat siis iga päev nädala sees ja siis saan endale kah laupäeva ja pühapäeva vabaks. Mis minule sobiks eriti hästi, sest et siis oleks mõtet tihedamini kodus külas käia. Aga no nüüd Miia üritab seda ideed Annule maha müüa, eks näis, kas õnnestub. Vot sellised lood siinpool sood igastahes. Ja homme on juba 18-nes ja niivarsti saab koju külla. Täiega ootan :D:D:D
Ja Annika, ära mitte üritagi valge koogi ideest loobuda. Muidu ma võtan teatud asja pantvangi :D