Monday, December 1, 2008

30.11.08

No ilusat esimest adventi kõigile kõigepealt!
Tänane päev on igal juhul siinmaal saabunud veidralt. Eile läksin kell 9 magama. Aga nagu tavaliselt, ärkasin siis mingi kell 4 mõttega, et „Õugaad, kas kell on 7.20 juba?“. Siis muidugi uuesti magama. No ja kui kell lõpuks helises, oli paganama raske ärgata. Tõsiselt kaalusin alles kella 9-ks loomade söötma minemist, aga samas ei oleks viitsinud ju kella 5-ni tööl imbuda, nii et 7.45 vedasin ennast voodist üles ja mingil salapärasel kombel olin punkt kell 8 ikka tallis. Natuke on kurk kibe kusjuures, aga no elame üle. Sall on kaelas ja algab tee-dieet.
No igaljuhul Annu on siis täna kah Siuntios veel, nii et loomad kõik mul. Noh, Robbie üürgas ja elu oli ilus. Ja siis meie tallihiired hakkavad ikka väga ülbeks minema. Täna jooksis mul hiir üle jala konkreetselt. Õnneks ma ei karda hiiri. Aga see oli lihtsalt nii ülbe, et ma oma paar sekundit lihtsalt seisin paigal ja ei suutnud oma silmi uskuda. Nii palju siis meie kasside tööst eksole.
No edasi oli elu täitsa ilus ikka. Kuna Annu ikka üldse ei tahtnud mulle teada anda, et mida loomad teevad, imbusin ma natukeseks netti. Ja siis ma imbusin Annu juurest minema ja Jekku üritas JÄLLE uttu tõmmata kodust. Õnneks täna ma suutsin ta koju tagasi käratada. Hmh. Ja siis helistas issi, mis oli igati positiivne üllatus. No siis lõpuks kell pool kolm Annu helistas (mainin, et tööpäev lõpeb mul kell 16 ja loomi oleks vaja olnud liigutada vähemalt neli) ja küsis, et palju loomi ma liigutada jõuan. Noh, tegelikult olin ma natuke pissed off, aga poogen, ütlesin et kaks võtan. No ja siis imbusin maneeži ja mida ma näen? Maneežis on tunnid. Ja no lõpptulemus oligi siis see, et täna on mingid rästitunnid, mida Annu unustas mainida. Aga mulle sobib – imbusin siis hoopis koju suusatamist vaatama. Ja esimene asi mida ma nägin koju jõudes? Andrus Veerpalu!!! No siis Maarja tegi väga kõvasti „UII, UUIIII“ (endal oli kah mark) ja lendas teleka ette. Et siis nüüd ma hetkel imbungi siin. Ja edu Annule homme, Rantana on siis kaks päeva ainult jalutusrattas käinud ja täna vedas mind pukkidega kodu poole. Aga no pole minu mure, kui vennike kell pool kolm avastab, et tal kodus kah hobused. Minul pole midagi suusatamise vaatamise vastu :D
Ja nüüd ma siis imbungi siin veel natuke aega ja siis natsa aja pärast annan kella 4 söögi ja siis imbun veel niisama. Ja õhtul lähen Juhaniga hüppama siis. Mida ma juba ette ei taha teha, sest ma TEAN et meil on täna veekraav sees parkuuris ja ma ei tahaks hästi jälle alla kukkuda :D:D:D

3 comments:

Unknown said...

Sul miskit ajatajuga untsus! Ehk siis 30.11 mitte 30.12.
Ja jube vahva on see, et 20 päeva veel ja saab sind näha. Kuigi ma ÜLDSE ei viitsiks valget kooki teha... Peab vist ikka jah?

Maardža said...

Ajataju on vist kehvakene neh :D
Aga minu meelest kah, see viimased 20 päeva läheb ma usun et iga väga kiiresti. Täna alles avastasin et ups, homme juba vaba päev. Ja MISMÕTTES sa ei viitsi valget kooki teha? Muidugi peab :P

Unknown said...

Äkki siis muudad ära selle viimase postituse kuupäeva??? Või lihtsalt ignoreerid? Nimelt endal läheb ka ajataju sassi, kui imelikku kuupäeva näen.
Ja tänud ka minu poolt selle totra tuvastuse likvideerimise eest (no hulluks ajasid need tähekombinatsioonid).