9.10.09
Halleluuja, nüüd ta on siis juhtunud see suur hetk ja Maarja on vaevunud blogi kirjutama. Just-just, ma ei ole vahepeal haiglas istunud või hullumajas või midagi. Ei, mul lihtsalt ei ole internetti. Ja sellisel juhul on teatavasti palju kergem hoopistükkis mitte kirjutada. Aga nüüd ma otsustasin, et kuna kogu see nali on järjekordselt kestnud üle 3 kuu juba, siis hakkan jälle värgendust kodus valmis trükkima ja siis aegajalt lihtsalt trügin ennast Annu juurde ja riputan selle oma järjejutu üles.
Ja nüüd vist on viimane aeg hakata kõike vahepeal juhtunut kirja panema. Seda iseenesest aga on nii palju, et ei tea, kust alustada või lõpetada. Eks ma siin hakkan asju kirja panema, nii nagu nad meelde tulevad ja kui millestki olen mõnes varasemas postituses juba rääkinud, siis just bear with me, please.
Üldiselt on meil elu siin veerenud üsna samamoodi, midagi erilist nüüd väga pole. Linda ja Anna jõudsid täiesti elusalt ja tervelt Inglismaale, mis on ikka omamoodi ime küll. Annu siin vahelduva eduga otsib ja ei otsi oma talli töötajat, hetkel aga rabelen ma üksi. Mis ei ole hetkel enam üldse tore, sest kui enne oli mul 5 hobust, siis nüüd on seitse. Mis tähendab, et oma hobusega kella 15 ajal sõitma jõudmine on üsna võimatu ja isegi kui jõuan,venib tööpäev nii kella 7-19-ni, pluss on veel korralik stress kah. Näiteks sellest, et jõuaksin tööaja sees hobuseid pügada või tuunida, võin ainult unistada. Selleks on ju vabad päevad :) Nii et lähemal ajal seisab mul ees korralik palgaläbirääkimine Annuga, sest praeguse raha eest ma pole nõus tegema iga päev 12-tunniseid tööpäevi. Positiivne on see, et nüüd on kätte jõudnud hobuste pügamise aeg ja see on üks asi, mida mulle väga meeldib teha. Eile tuli Molly juhuslikult talli, kui Teddyt tegin ja ta esimene lause oli, et "LOOOORD, you`re precise". Ja järgmine lause oli, et kui ma teiste inimeste loomi tasuta teen, olen ma loll. Et Soomes võiksin nii 50 eurot vabalt küsida oma töö eest. See oli väga meeldiv kompliment ja kui endal masin oleks, siis tegelikult poleks mul sellise kõrvalteenistuse vastu absoluutselt mitte midagi, pigem vastupidi.
Siis õppisin ma pühapäeval vereproovi võtma hobuselt. Selle koha pealt pean tunnistama, et oli oluliselt kergem kui ma arvasin. Ja kuna John mind suht usaldab kah, siis hobune vaat et ei pannud tähelegi, et tal nõel veenis oli. Sellega siis üks oluline oskus jälle juures. Eile sain vastused kah (Noora kaudu sain tasuta analüüsi) ja Johnil asjad täitsa kombes. Na ja Cl kah nüüd normaalsel tasemel. Leukarid olid tiba seal alapiiri peal, aga Jaana arvas, et see siiski täiesti mittemurelikukstegev veel. Nii palju siis sellest.
Vahepeal on Annu endale veel uue looma ostnud. 10-aastane hullult nunnu hall (aga mitte ilus hall) täkk. Või noh, ta on hullult nunnu siis, kui ta ennast parasjagu täkuna ei tunne. Aga kuna ta elab hetkel 4 märaga koos meie pisikeses tallis, on ta suhteliselt 24/7 valmis ja niisiis hetkel on asi tiba ebameeldiv. Aga vaikselt hakkab ta maha rahunema ja raudselt minu lemmik loom siin. Järjekordselt veendusin, et ma EI OLE märainimene. Täkud ja ruunad on enam kui ok, aga märadega lihtsalt ei ole mitte mingit klikki. Või noh, vähemalt siinsete märadega. Pean tunnistama, et Muti ja Sämm ja Nasu on suht erandid olnud. Või siis äkki Eestis on lihtsalt normaalsemad märad? No midaiganes.
Muidugi täku saabumise lugu andis kinnituse, et meil siin lihtsalt ON mingi needus. Seekord ei jõudnud hobune isegi mitte kohale, enne kui ta juba vigaseks jäi. Nimelt hobuseauto pidi tulles järsult pidurdama ja otse loomulikult ainus hobune, kes kukkus ja seinte alla kinni jäi, oli meie oma. Niisiis on tal puusakondi peal päris korralik haav (ja mine sa tea, võib-olla ka midagi tõsisemat) ja kõige krooniks veel ka reisipalavik. Nii me siis saimegi kohe esimesel õhtul arsti kohale kutsuda ja Metacami ja Oriprimi hobusele sisse sööta ja muidugi ka penitsiliini süstida, mida ma vihkan, kuna see on niiiii paks. Yay ühesõnaga.
Aga mis veel?
Ma olen veendunud, et mingi kamm on lahti ka Johniga, kuna tõesti mitte ainumast korda pole ma saanud kodus külas käia, ilma et John sel ajal haigeks ei jääks. Nagu tõesti, mitte ainsatki. Nii et käisin mina siis nüüd kodus külas neli päeva (oli vägaväga tore muuseas) ja tulen tagasi, hobune lombakas. Ja kutsusime siis täna Jaana kohale ja loomulikult kratsib arst ainult kukalt. Ei ole jalad soojad, paistes, kõõlused ok, kabjad ok.... Aga hobune? Lonkab... Noh, Jaana arvas, et lihasejama aga ma ikka konsulteerisin (või noh, pigem nemad tulid mind konsulteerima) Molly ja Pinjaga kah. Ja järgmine päev? Hobune 50% parem. Pinjal on määdsikhänds, tuleb sellest asjast järeldada :)
Täna käisin seljas kah ja oli hoopis teine tera kui eelmine nädal. Nii et äkki ta tõesti siis astus maastikul mõne terava kivi peale või midagi sellest. Eks aeg annab arutust.
Üritan veel lühidalt siin meelde tuletada, et mida on toimunud. Laupäeval käisime Mollyga sellises kohas söömas nagu American Diner, olid tõesti hiiglaslikud portsud aga suht hea oli kah. Nii et täis kõhuga veeresime koju ja selle koha nime jätame meelde. Lisaks on minu uus (ja kunagi ilus) telefon nüüd lõplikult katki. Asi algas sellega, et ma sain teha KÕIKE peale telefoniga rääkimise. Loogiline noh. Päev läbi siis suhtlesin ainult sõnumite abil, aga siis läks asi tüütuks ja võtsin kasutusele oma vana telefoni (saatuseiroonia, et lõpuks jõuad alati tagasi oma vana ja "katkise" telefonini). Ja nüüd, kus üritasin oma Eesti numbri selle musta ahvi sisse toppida, ta enam sim-kaarti kah ei tunnista. Sellest paar negatiivset asja:
a) Mul ei ole enam fotokat
b) Mul ei ole enam mp3 mängijat, mis tähendab, et maastikul on niiiiiiiiiiiii igav
c) Mu eesti numbrilt mind enam kätte ei saa kahjuks.
Siis Candy käis nüüd Vermos hambaarasti juures ja otse loomulikult on see hammaste jama läinud nii kaugele, et Soomes nad enam midagi teha ei saa. Ja ütleme nii, et paljas pildi tegemine, et nad teaksid, mitu hammast peab ära opereerima, maksab 6000 eurot. Pluss transport Rootsi ja operatsioon ja... Hästi läheb igaljuhul. Huhh.
Ja täna käisin veel Tamperes aukonsuli juures oma uuel passil järgi. Ma olen nüüd kah laheda ja kiibistatud passi uhke omanik.
Aga nüüd ma hetkel tõesti ei jaksa rohkem midagi kirjutada kui et siit tuleb viimase aja playlist:
Jose Gonzalez - Heartbeats
Metallica - St Anger
Muse - Uprising
Bon Jovi - Everyday
Kelly Clarkson - Breakaway
Robbie Williams - Bodies
Nickelback - Burn It To The Ground
Skid Row - Monkey Business
Paloma Faith - Stone Cold Sober
Amy McDonald - This Is The Life
Daniel Merryweather - Red
Pitbull - I Know You Want Me
The Living End - White Noise
Foo Fighters - Resolve
Travis - Side
U2 - One
The Police - Every Breath You Take
Aerosmith - I Don`t Wanna Miss A Thing
Tesla - Games People Play
ZZ Top - Wild Thing
Spiritualized - Soul On Fire
Adios, kallid!
madison park shower curtain
3 years ago
2 comments:
Hull peast, täkuinimene :)
Minu meelest on ainus normaalne sugu hobusele ruun. Ennevanasti ma nagu tolereerisin täkke aga praeguseks (no väidetavalt on meie tallis siin suurim sugutäkkude valik kogu soome peale)tekib mu näole väga küsiv ilme, kui keegi juhtub mainima, et talle täkud meeldivad :)
12h tööpäevad võivad päris... väsitavad olla. Kuigiväsitav ei ole just päris õige sõna siis enam.
1) Ma koliks suht suuremaks osaks ajast Annu juurde sisse, ehk õnnestub nett kiiremini tagasi saada sellise meetodiga. No ja kui ei saa, siis vähemalt saab nautida luksuslikumat elamist, kui gruumi-majake ja hea õnne korral toob keegi arvuti juurde süüa ka :D
2)Ma ei loe oma hobuseid, aga mul on neid kindlasti üle seitsme, viimane nädalavahetus ma vist sain 27 hobust boksist välja. Siiski, tavapäevadel sõidan nii viie-kuue hobuse kanti ja äkki mingi 13-14 hobust panen koplisse. Kuna meil siin lasti Mette gruum lahti, siis ma ajutisel pean tema hobuseid ka kantseldama, mis lisab koplinimekirja nii 8-9 hobust. Ja mu tööpäev on 11-12 tundi, lõuna ajal ma siiski julmalt tekitan endale tunnise une. Ja ma ei mäleta enam, mis su palk oli, aga mul on tunne, et sa saad paremat raha kui mina.
Sellest tekib küsimus, et kas Soome on eurom kui Taani, et töötaja töökoormuse kasvades kohe julgelt palka juurde küsib? :D Või olen mina liiga ida-eurooplane :D
Ok, pikk jutt-mõttetu jutt. Ma toetan palgatõusu küsimist. Peaks ka iseennast toetama selles küsimuses.
3) Ma hakkan homme kaheaastast pügama. Oli tore sind tunda.
4) Ma olin ka vahepeal ühest oma täkust vaimustuses, aga noh, ütleme nii, et aeg parandab vead.
Ta on siiani üks nutikamaid hobuseid, keda ma kunagi sõitnud olen, aga no ühel hetkel viskab see röökimine üle ikka.
Mul on hetkel kolm täkku kantseldada ja paras peavalu on, millal ja millisesse koplisse neid paigutada, millal maneežis sõita saab jne. Nad meeldivas vanuses ka (2,3,4).
Ja märade koha peal nii palju, et mul on praegu üks suhteliselt armas karja sattunud. Aga ehk läheb see armastus üle mul :D
5)Meil aitab penitsiliin iga häda vastu. Või valuvaigisti :D
6)Ma tean kui igav see on, kui mussi pole. Ma ostsin empeka endale nüüd ja traavlitunnid mööduvad märksa lõbusamalt.
7) 6000EURi eest saab normaalse grupika osta juba. Ja mul pole kunagi nii palju raha olnudki :D
8)Ma olen juba ammu kiibistatud.
9) Kas mu kommentaar tuli pikem kui su postitus?
Post a Comment