10.09.08
Nii. Kõigepealt panen ma siia vist kirja korduma hakkavad nimed, et asi oleks mõistetav.

Quentin de Sohan alias John alias Juhan – Maarja tupsununnu kabjaline
Ülari – tore onu, kes vedas meid Soomemaale
Annu – Maarja boss
Kari alias Karppa – Annu abikaasa
Jenni1 – Annu ja Karppa tütar
Ekku – Annu koer (hundikoer). Täielik asendusWesta
Ettu – Annu teine koer. Ma kahtlustan, et midagi terjeri või spanjeli laadset. Kah nunnu, asendusMilla. Ainult natuke leebema iseloomuga.
Jenni2 – Annu tallinaine/tallipealik
Miia – grupihobuste tallipealik ja üleüldiselt talli hing. Teab kõigest kõike ja on alati õigel ajal õiges kohas
Vilma – üks edasijõudnute võistlusgrupis osalejatest. Ülimalt tore tüdruk.
Jenni3 – kokkuvõtvalt sama mis eelmine
Annika – üks nendest tüdrukutest, kes õhtuti hobuseid söödab. Pole veel väga otsusele jõudnud tema suhtes.
True Colour alias Teddy – Annu noorem loom, vinge tagumise otsaga. Tema enda täkust ja enda kasvatatud
Samantha alias Santtu – Annu keskmise vanusega loom. No mingi 7 ma pakun. Teddy vend.
Donkey alias kah mingi vinge nimi, mida keegi ei mäleta (Äkki oli Amazed by You?) – Noor neljaastane loom. Hullult nunnu, aga kõverate jalgadega, seepärast hetkel kasvatab oma liigeseid.
Out of Control alias Candy – Tema vanim ja hetkel parim hobune. See, kes Annu sõnade kohaselt on tuim ja eest rõve. Mulle meeldib, ainult vähe liiga mära on iseloomu poolest.
Rantana – Annu uus loom Saksamaalt. Potentsiaalne uus Silvester, kuna transpordi käigus oli saba ümber ülikõvasti pinde keritud. Noh, loodame et saba jääb ikka otsa. Hiigelkasvu (Annu väitis, et on 175, aga kindlasti on suurem) ja Juhani uus pruut.

Aga mingem nüüd edasi.
Oeh. No päev algas sellega, et üritasin oma 2 kohvrit ja 3 muud kotti viiendalt korruselt alla vedada. Hästi ei õnnestunud. Et siis vahepeal lendasin nii paar astet allapoole, aga kuna kohvrid õnneks toimisid ankrutena, siis midagi väga hullu ei juhtunud. Ma kahtlustan ainult seda, et enamus naabreid ärkas üles ja arvas, et kedagi tapetakse. Trollis veendusin ma jälle, et toredaid inimesi on palju – üks tädi aitas mul kohvrid maha tõsta ja puha.
Veskas tegin paanilist viimaste asjade pakkimist. Ma VÄGA loodan, et midagi koju ei jäänud. Kell 6 alustasime Juhani laadimisega. Auto oli tunduvalt parem, kui ma kartsin kusjuures. Natuke pime seest, aga muidu täitsa ok. Ja kas Juhan otsustas hakata mäkra mängima? Vend on nagu viimased pool aastat ilma igasuguste probleemideta erinevate autode peal käinud. Ja nüüd siis oli aeg hakata jama kokku keerama. No mingi kõva pool tundi jamasime kahekesi. Siis andsin alla ja kutsusin Piltsu kah appi. No siis jamasime kolmekesi mingi aja. Lõpuks ajasime auto ikka talli ukse ette ja siis Maarja lihtsalt nuudistas Juhani peale lõpuks. No nii jobu ikka ei oleks ju J
No ja selleks ajaks oli meil piisavalt kiire juba. Sadamasse jõudsime suht poole paiku, mis jättis isegi minule check in`i jaoks vähe aega, rääkimata siis cargo-laadimisest. Aga no peale me jõudsime. Ja mina kusjuures läksin auto juurde tagasi enne, kui laeva peale sõitsime. Ja kuna keegi mult piletit ei küsinud, siis põhimõtteliselt oleksin saanud tasuta reisi. Normaalne. Kui õhtul AK-s mu pilti näidatakse ja kurjategijat taga otsitakse, no siis teate, milles asi. J
Laevas oli täitsa lõbus. Onu Ülari on üks nendest inimestest, kes oma elu jooksul VÄGA paljude ametitega tegelenud ja vaat et terve maailma läbi rännanud. Igal juhul alustas ta laevade peal mehaanikuna. Ahjaa, no mereväekooli sai ta üldse seepärast, et oskas metsasarve mängida... Siis tegeles ta miskite laevaliikluste koordineerimisega ja siis mingi kalastamisvärgiga. No sellest ma täpselt ei saanud aru, et mis värk oli. Ja siis oli ta veel taksojuht. Siis hakkas traavlitega tegelema. Ja siis tegi üldse oma talli, mille ta nüüd hirmsa rahaga maha müüb. Tegus mees. Ahjaa. Mingil ajahetkel suutis ta veel Soomes elada 3 aastat ja transpordiga tegelda. Nojaa...
Et siis õnneks onu Ülari suht teadis, kuhu minna, aga sellele vaatamata suutsime mingil hetkel korraks ära eksida. Aga pole hullu, 20 minutit ekslemist ja lõpuks jõudsime kella 14 paiku kohale. Kõigepealt otsisin Annu üles ja täitsa tore oli tagasi olla. Esimene üllatus oli see, kui mulle saabumisel kohe kalli tehti... Väga armas. Ja isegi Juhan sai LÕPUKS ometi autost välja. Selle üle oli ta küll väga õnnelik. Siis läks muidugi sajaga lahti asjade eraldamine ja siia-sinna tirimine.
Elamine on mul ikka suht mõnus – ei kurda. Ja lisaks avastasin, et mul on toas kaamera, mis jälgib tallis liiklemist – täitsa pro värk. Ja ukse peale on pandud kah eriti uus ja kuri kiri võõraste inimeste suhtes. Mitte et sellega enne oleks väga probleeme olnud, aga noh – Juhan on hästi kaitstud. Hea hetk oli veel see, kui Juhani boksi viisin ja Annu küsis, et KUI suur see hobune sul on. Mina noh, et 175 umbes. Ja siis tuli välja, et tema enda uus loom on Juhanist veel suurem.Hmh, Juhanil on uus pruut...Boksi sai ta täpselt selle, mida salamisi lootsingi talle sebida, nii et sellega läks kah hästi.
Siis käisin Annu juures lõunat söömas ja oh imet – Karppal oli mu nimi meeles. Hmh, ma sain infot, et üks Hannu-nimeline tüdruk, kes oli Annu juures juba 2 aastat töötanud, oli ja jäigi Sirppaks. Et siis mul vist ei olegi kõige kehvem mälu.
Siis käisin täna veel Juhanile maailma näitamas. Ta võttis täitsa normaalselt asja. Ennast 2 korda suuremaks ajas, aga muidu oli eeskujulik.
Ja siis läksime Maarjale neljaks päevaks süüa ostma. Mis tähendab, et mulle anti 100 euri pihku ja öeldi, et ära siis tagasihoidlik ole...Noh, pingutasin mis ma pingutasin, aga üle 30 euri arve ei tulnud. Ütleme siis nii, et mul on külmkapp räigelt süüa täis ja ma loodan, et midagi pahaks ei jõua minna.. Aga no - süüa pole kunagi liiga palju eksole.
Ja siis selgus, et Annu läheb homme kolmeks päevaks Helsingisse laagrisse, mis tähendab, mulle jääb koju ainult 2 looma pluss enda oma. Noja siis on mul veel asendusWesta Ekku, kes on täiega nunnu J
Ja vahepeal juhtus veel see, et mu UHIUUS telefon läks lolliks ja keeldus pilti ette võtmast. Ei tea, mis tal häda on – see polnud esimene kord kusjuures. Aga homme üritan teha mõne pildi kah, et värvilisem oleks. Ja homme saan ilmselt endale Soome numbri kah. Ja panni. :D
Ja õhtul pidin ma hakkama saama oma olematu oskusega ja kirja panema Juhani päevamenüü. Mis esiteks oli raske, sest see oli vaja ümber arvutada, kuna siin saavad loomad 4 korda päevas süüa. Ja teiseks ma tegelikult üldse ei oska soome keelt. No homme lasen Jennil üle vaadata, et kas on mõistliku teksti moodi.
Ja tänase päeva viimane uudis on, et siin on nii hea hein, et Juhan sõi õhtul kaera ja müsli asemel heina. Normaalne.