16.09.08

Nii. Eile hommikul võtsin asjad siis oma kätesse ja kõik sujus täiesti hämmastavalt ilusti. No võib-olla oli oma osa ka sellel, et panin talli Robbie plaadi üürgama. Ja siis selgus, et me oleme Annuga ikka tõsiselt kindred spirits. Ei ole just palju inimesi, kes teaksid Robbie vähemtuntud laule eks ole. Ja siis mingil hetkel, kui tuli Jesus in a Camper Van, tõstab Annu pea ja küsib, et see miski Robbie Williamsi plaat või? No mina et õkõu, et äkki ta on Robbievihkaja või midagi. Ja siis selgub, et ei, vend jumala fännab Robbiet. JA KAS TA KÄIS SOOMES ROBBIE KONTSERDIL? No minge metsa nagu, mismõttes? Ja nüüd Robbie otsustab ilmselt elu lõpuni tulnukaid uurida ja neverever ei tule kusagile kontserte andma, poogen et Soomes võiks ju tulla????? DOAAAH.
Eniveis, siis me vestlesime vähe sel teemal ja minepekki2 tuli kohe: teine Annu lemmik-popartist on BRYAN ADAMS! No nii ikka ei oleks ju! Nüüd ma vähemalt tean, et võin rahuliku südamega oma Bryani-Robbie seguplaadid panna mängima tallis :D
Midagi muud väga huvitavat ei olnud, välja arvatud see, et tänase päeva märksõna on PÕLLUD – ja Annu uus loom on suht juhanijobususe tasemel ja kartis viljakoristamisest põllule jäänud kõrte hääli. Normaalne. Siis ma natuke pesin asju ja kasutasin meie pesumasinat siin – see on umbes samasugune nagu veskas, ainult et 20 aastat noorem ja sellel siin on kõik tükid küljes veel, mitte ainult trummel järel. Ja see pesi asjad nii umbes 20 korda puhtamaks kui veskamasin.
Siis ma imbusin natuke netis ja kurtsin Annule oma muret Juhaniga, kes pole just väga koostööaldis. Siis läksingi täna ratsutama uue süsteemiga ja kõndisin teda alguses poolt tundi maastikul soojaks. Tundus, et aitas väga hästi, sest siis oli kohe esimesest traavist alates palju parem ta. Muidugi siis ma olin jobu kah. Kõigepealt üritasin siis kavaletile sirgelt peale saada ja see täitsa õnnestus. Enne kavaletti sain tuldud 40 meetrit sirget täitsa otse. Aga siis tuli mul geniaalne mõte jalavahetusi teha. No natuke teeb juba paremini, aga peale seda ta muidugi ei tahtnud uuesti sirget teha. Pfff. Noh, siis ma jamasin sellega. Kokkuvõttes sõitsin looma vist mingi poolteist tundi ja ta ei olnud isegi väsinud. Hmh. See Prix-rehu on mingi imeasi vist.
Ja mis ma veel tähele panin on, et Juhan on nädala ajaga tunduvalt paksemaks läinud. Ribisid pole enam tundagi, rääkimata siis nägemisest. See ikka aitab, kui hobune neli korda päevas KVALITEETSET heina saab. Nüüd tuleb ainult loota, et lihased kah arenema hakkavad, muidu on heinakõhuga loom mul :S
Siis ma veel arutasin natuke Annuga tema üldist olekut ja ta andis mulle umbes nagu 3 lausega väga hästi selle õige suuna kätte, kuhu areneda temaga. Naljakas, et sa kõike seda nagu tead, aga miskipärast kuidagi ei mõtle selle peale või...mina ei tea... Igaljuhul siis tuleb praeguses faasis teda ainult lõdvestada. Kuna Juhanil võrdlemisi halb kehaehitus, tuleb teda saada praegu võimalikult palju nimmelihaseid kasutama (ehk siis oodata palju-palju mägede tööd), ja põhimõtteliselt kogu aeg ette-alla jooksma. Et siis ei tekiks tal kaelalihased mitte sinna alla a`la põdrakael, vaid just toplaini. Annu oli ka seda meelt, et vältida üldse krampiajavaid harjutusi ja muud sellist ja et kui lõdvestamiseks tuleb teda poolt tundi maastikul sõita, siis tuleb seda ka teha. Peaasi, et vältida valede lihaste kasutamist. See on hullult naljaks, kuidas ta suutis minu jaoks kõik teada-tuntud asjad panna vähe uude raamistikku. Aga jah, vaatab mis homme saab, kui peaksime siis Tiina ja Annuga koos hüppama vähe. Aga üldiselt – meie A ja O siin on lõdvestamine.
Ja siis oli eile veel Annu edasijõudnute hüppetund. Ja Maarja istus ja vaatas ja sai targaks. Täitsa lõpp, see oli niiii tuus nagu. Ja ma pole üldse kindel, et ma Juhaniga oleks pooled nendest harjutustest seal korralikult tuldud saanud, rääkimata kõigist.
Ja kui nad kell poole kümme õhtul lõpetasid, siis ma immutasin oma külmunud kondid pingi küljest lahti ja imbusin koju, pea uusi mõtteid ja ideid täis.