22.09.08
Mnjaa. No vahepeal midagi väga huvitavat pole juhtunud. Nädalavahetusel olin tööl. Laupäeval kõik loomad puhkasid ja pühapäeval pidi Annu teoorias sõitma, aga nagu tavaliselt, kui mina tööl olen, sõitsin hoopis mina Rantana ja Candy ja kordetasin Samantha. Rantana on tuus. Nagu Juhan, aga tegelikult ei ole ka. Ja kuidas nii suurel hobusel saab olla nii hea tagumine ots, sellest mina aru ei saa.
Täna oli mul aga tõesti päev, kus ainult jooksin mingeid asju tegema. Alustasime sellega, et üritasime Annu korras tekihoidlas veelgi rohkem korda luua. Kuidas tal NII PALJU tekke saab olla, on minu jaoks müstika. Ta oli tegelikult ise kah natuke hämmingus. Muuhulgas kuulsin igasugust huvitavat infot. Näiteks on meil tallis täitsa oma teki- ja valjasteparandaja – no enam mugavam olla ei saaks. Ja Sanna Salose hobuseautosse on sisse ehitatud solaarium!!! Nagu mida???
Siis kihutasin Miiale appi kaheks tunniks. Ja peale seda oli siis minu esimene „flatwork“ Annuga. Ja no minge metsa, KUI hea see oli. Täiesti lõpp nagu. Suht terve trenn oli võimalikult palju lõdvestamist ja edasi sõitmist. Ja ütleme siis nii, et Juhan pole mul elades nii „soft and round“ olnud. Ja see tunne, kui ta korralikult „in front of my leg“ oli, oli kah väga super. Hästi palju tegin välimise ratsme peale sõitmist. Ja naljakas oli see, et kahekümne minuti pärast ütles Annu, et sa oled vist natuke ühe poolega ratsutaja. Ja no muidugi olen, aga tema on esimene treener, kes seda siis kas tähele pannud või vähemalt märkimist väärt leidnud olevat. Ja siis oli veel hetk, kui Annu küsis jalavahetuste kohta ja ma leidsin, et pigem ütlen, et ta ei tee neid. Ja siis hakkasime tegema painutusi ja Juhan hakkas selle peale püüdlikult jalgu vahetama. Siis oli meil natuke naljakas, aga jah, lõpuks tegimegi jalavahetusi kah. Ja üldkokkuvõttes jäin ise ikka vägaväga rahule ja tundub, et Annu kah. Et siis see oli täna nii super elamus, et kirjeldada ma paraku seda ei oska. Aga seda vaatepilti, mis mulle peeglist avanes, ma igal juhul nii pea ei unusta. Asja tegi muidugi eriti lahedaks see, et Juhan otsustas trenni alguses, kui selga läksin, etnüüd vaja Annule näidata, et talle ikka väga ei meeldi sadul. No natuke tuli tõmblemist, isegi korralikke pukke mitte. Aga Annu suht vaatas, et wtf? Ja siis kirjeldas oma kunagist hobust, kes oli olnud sarnane, „aga muidugi mitte nii hull“. Nojah, ma loodan et Juhan siin kunagi oma tõelist palet ei näita... Aga ühesõnaga on asi niimoodi, et järgmine kord kui Annu loomad kiroparaktiku juurde lähevad, võtame Juhani kah kaasa, et onu siis ütleb, mis ta arvab.
Nii. Siis selgus, et ma vist saan endale poni sõita. Juss, tuleb tuttav ette? :D
Mingi 2-3 korda nädalas vist. Hullult nunnu loom, haflingi tõugu, HULLU kaelaga ja hüpates põrkab nagu nalja. No see veel kindel pole, aga ilmselt tuleb ära.
Siis oli täna praktikant kah esimest päeva. Aga hetkel käis ta ainult pabereid tegemas, nii et eks siis homme näeb. Üldiselt on ta meil siis juba NELJAS Jenni siin. Mis toimub? Ma üldse ei kujuta ette, kuidas me neid eristama hakkame.
Jamh . Siis andsin täna kella neljase söögi, kuna Jenni oli rekkalubade tarvis autokoolis ja siis jooksin Teddy`t kordetama, kes homme läheb siis arsti juurde. Nii. Loomulikult on Teddy oma nimele vastavalt tohutult karvane, mis tähendab, et ta oli suht läbikas peale 25 minutit kordetamist, mis omakorda tähendas, et pidin teda veel pesema kah. Ühesõnaga me peame ta VÕIMALIKULT ruttu ära pügama – see pole normaalne enam.
Nii. Siis jooksin duši alla ja imblesin tegelema meie poniklubiga. Ja sellega saime siis õhtule kell 8 ja nüüd ma siin tegin süüa ja leidsin aega istuda ja niisama olla. Väga pro.
Homme peab suht vara tõusma, sest Annu tahab, et oleksime kella 10-ks kahe loomaga maastikul ära käinud. No eks näeb. Ma vaatan nüüd Simpsoneid edasi :P