Nine Inch Nails - Every Day Is Exactly The Same
Danny Elfman - The Little Things

Hmh. No üldiselt peaks midagi siia vist kirja panema. Midagi tarka ei torka pähe, aga eks ma siis alustan algusest. Kodus oli vägaväga tore. Kuidagi palju kiiremini läks aeg, aga samas tundus, nagu oleksin palju kauem olnud kui nädal aega. Nädalaga said siis ilusti uudised kuulatud ja jutud räägitud. Kokku võib siis võtta vist asjad niimoodi et some things never change...
Eniveis ratsutamismaailma klatš sai kuulatud ja laupäeval Ruilas kah käidud. Lõpuks tekkis tunne, nagu polekski ära olnud.
No pühapäevane laev oli hullult täis - isegi minu vaikses nurgakeses oli peale minu veel 4 inimest. Ja enamus kontingendist olid 33+ mõttetudmehed, kes oma Chiquita spordikottidega tööle tõttasid. Huuuh. Suht hullar.
Sadamas sain alles kolmanda bussi peale, kuna bussijuhid olid jobud ja nii siis jõudsin kell 23 Tamperesse. Jenni tuli vastu. Ja teadsa mis, ema? Mu läpparikott andiski nüüd täpselt koduukse ees lõplikult otsad. Räägime veel ärasõnumisest eksole...
Siis pakkisin asjad lahti ja seekord suutsin kõik šokolaadid ja kohukesed isegi üles leida... Eniveis hommikul oli kell 6:40 äratus ja tööle. Egas midagi uut ja huvitavat väga polnud. Kui, siis ainult see, et suutsin lõpuni välja isegi üksi töötades graafikus püsida ja punkt kell 16 lõpetada, mis siis, et hullult talli küürisin.
Vahanta needus igaljuhul töötab - meie talli viiest stabiilselt ratsutavast loomast on sõidukorras kaks. Normaalne??? Santtu on lombakas ja Candyl tuleb ninast mingit ERAKORDSELT rõvedalt lõhnavat tatti. Terve tall haiseb nagu maiteamisasi. Rõve. Ja Juhan siis kah ikka korralikult lombakas. Sedavõrd, et boksist oli teda raske välja saada. Aga Tiina kärutas mulle kahe tunniga Eija kohale. Jumal tänatud, üsna kindlasti asi kabjas - ilmselt viimase raua ära tõmbamisega mingi verevalum vms sellist. Toppisime siis täna talle betadine-mähisega sussi jalga ja homseks peaks kabi nii pehme olema juba, et saab vaadata, kust kohast ja mida peaks sealt lahti kaevama. No ei tohiks midagi väga hullu olla iseenesest. Peaasi, et liiges või kõõlus ei ole (ptüiptüiptüi). Aga see on hullult tore, kuidas kõik Vahantas kaasa elavad mu draamadele. Et siis tunni aja jooksul pidin aru andma nii Sinnale, Annule, Tiinale, Annikale kui ka Miiale, et mis ja kus. Ja rohkem inimesi meil tallis ei oldki :)
Ja muud nagu huvitavat tegelikult polegi olnud. Natuke andsin Annule aru, et kuidas kodus kah oli. Ja ta vist ikka väga muretseb, et mul mingil hetkel viskab siin kopa ette. Ta täna ikka sajaga rääkis, et kuidas ta loodab, et ma ikka saan siit endale midagi ja et ta saab aru, et raske on aga...Blaablaaablaaa. Heeeeh, see oli üsna armas.
Aga muud tegelikult nagu polegi hetkel ja kuna kell on 19:33 juba, siis ma vist poole tunni pärast imbun magama. Tegelikult ma vahel olen normaalne kah, päriselt :D