Õehõehõeh. Kõigepealt pean mainima, et hullem väsimus on peal. Kell on 17.21 ja peab vist tegema kerge une, no üldse ei seisa silmad lahti enam.
Aga mis siis on toimunud? No esiteks ärkasin eile üles ja vaatasin välja ja LUMI OLI MAAS! Et siis ööga oli tulnud mingisugune 5 cm lund umbes. Ebareaalne, õnneks see sulas päeva jooksul ära. Siis täna oli Linda kah tööl, nii et asi üsna sujus ja tuli täitsa 8-tunnine tööpäev kohe. Vau!
Candy on kliinikust tagasi ja elanud nüüd mingi 3 päeva, kanüül kaelas. Tahate teravaid elamusi? Soovitan hobusega, kellel kanüül kaelas, ratsutama minna. Elamused garanteeritud. Mingil imekombel ratse ei jäänudki selle taha kinni ja ma ei tõmmanud tal poolt kaela välja. Jehuuu.
Ja täna tulin tuppa ja avastasin, et nüüd on uus kriis - ratsutamisjoped hakkavad läbi saama. CAFI jopel on voodrini sälk sees - ei tea, kuhu ma täna kinni jäin - ja paksul veskajopel lukk katki. Peab kodus natuke inventuuri tegema vanade jopede teemal.
Juhan on viimased 2 päeva väliplatsi peal lahti olnud - meil vett on ikka korralikult veel, aga pinnas on nii hea, et libe pole ja Juhanile niikuinii meeldib seal ringi solberdada - peaks temaga ikka saama nüüd mere äärde või järve ujuma... Positiivse poole pealt on ta liikumine vabaduses vähemasti 100% puhas. Mina suudan ju iga hobuse lonkama mõelda, aga seekord ei õnnestunud. Noh, ootame ja vaatame.
Ja kuna see Johni hommikune lihaskangus mulle ikka üldse ei meeldi, olen ma nüüd 2 päeva ainult hobuste söötmisalaseid raamatuid lugenud ja mul on tunne, et ma olen nüüd midagi ikka üsna metsa keeranud. Ehk siis: üldiselt sai ta ju enne Soome tulekut müslit pluss kaera ja sedagi üsna vähe, sealt oleks teoorias pidanud kõik vajalikud ained tasakaalustatud saama. Siin hakkas saama Prixi, millele lisaks ei tohiks olla vaja mingeid lisaaineid. Aga veidi aja pärast jäi ta meil loiuks (kusjuures see loid olemine võis tulla sellest, et ära jäi suhkrupeet ja sojaõli - mõlemad suured energiaallikad). Ja siis läks niiviisi edasi, et pool kaera ja pool prixi. Ja see meil siin ilmselt lükkaski kõik asjad põhjalikult sassi. Minu uurimustöö kohaselt peaks meil esiteks olema nüüd kaltsiumi-fosfori suhe põhjalikult sassis (suur kogus jõusööta tähendab palju fosforit, mis vähendab kaltsiumi toimet ja isegi hakkab seda organismist välja viima). Ja kuna prixi ta ikkagi sai, ei andnud ma ju kaltsiumit lisaks kah, samas tänu kaerale fosfori tase tõusis. Ja nüüd on asi veel toredam - paras nõiaring - hobune kerges töös, ehk peaks sööta vähendama, et piimhappe tekkimist vältida, mis toob kaasa lihasejamad. Aga sööta ei saa ma vähemaks võtta, kuna hobune läheb liiga kõhnaks. Samas suure energiasisaldusega sööta väikeses koguses- kergeim oleks melass vms - ma anda ei saa, kuna see toob kaasa justnimelt need lihasejamad.
Et siis mida imet nüüd tegema peaks? Ma tõesti ei saa sööta vähemaks võtta, aga kui see hommikune kangus nüüd tõesti sellest on, et hobune tööst väljas (kusjuures tegelikult ta ju iga päev jalutusratas ja koppel pluss korde vms, et liigub rohkem kui nii mõnedki teised hobused) aga süüa saab ikka mehemoodi...
Esimese asjana igatahes läks John tagasi ainult Prixi peale, peaks saama kaltsiumi-fosfori suhte nii kuu ajaga äkki korda. Ja teise asjana peaks nüüd natuke aega vähemalt tegema BE-vitamiinide kuuri ja vaatama, äkki aitab. Ja kolmanda asjana saan nüüd Tiinalt MSM-pulbrit kah, see peaks seljajama suhtes aitama.
Nii et tänase päeva kokkuvõtteks - vat sulle kui palju jama võib teadmatus põhjustada. Nüüd ma siin hetkel loodangi, et peaks kusagilt leidma mingi võimalikult kaasagse raamatu söötmisest, see Annu oma on küll vägaväga hea, aga siiski 10 aastat vana.
Vot selliste mõtetega ma nüüd hetkel lõpetan ja lähen arvutan natuke milligramme ja -liitreid edasi. Adios!