Tegelikult midagi väga huvitavat pole olnud. Aga kuna Juss näiteks on nüüd eriti aktiivseks blogijaks hakanud, siis ma mõtlesin, et peaks kah äkki midagi siia kirjutama ikka.
Igal juhul nüüd olen kahte vaba päeva nautinud ja põhimõtteliselt ainult niisama lebotanud. Juhan on endiselt korde peal. Kusjuures võib täheldada seda, et üks päev lasin korde peal latte traavis ja penerolli galopis vähe (suht hästi ja ausalt toimis ja tagumist otsa vähemalt korjas kah) ja järgmine päev kohe hommikul esimesed sammud jälle tunduvalt kangemad. Enam ma nagu väga ei taha ausalt öeldes uskuda, et asi seljas on. Eks see natuke mõjutab kah, aga ei ole hea tunne kogu selle asjaga seoses mul.
Siis ma olen veel Keltsi sõitnud ja ta on ikka niiiii tuus. Nagu Pilvik, aga mitte nii siga ja nagu John, aga mitte nii raske. Annule kah suht meeldib kuidas me koos toimime, nii et loodetavasti sain omale nüüd looma...
Siis mu Lada pole endale ikka veel pabereid saanud, nii et täna jalutasin poodi. No 45 mintsa sinna ja 45 tagasi, täitsa tore oli tegelikult. Mulle on kõndimine väga meeldima hakanud.
Lisaks ma tegelen nüüd veoauto teooriaeksamiks õppimisega, mis on tõeline õudusunenägu ja nõuab tohutut tahtejõudu. Uuuuuh. No võiks sellega ikka nüüd hakkama saada, saaks korraliku loa, millega Eestis võib kah ringi liigelda...
Ja ega tegelikult midagi muud ei olegi. Ahjaa, eile tegin õhtutalli ja jõudsin siis kell 21.30 otsaga MP-talli ja vaatan et mida hekki, kus Donkey ja Dami on? Ja kas Linda oli unustanud hobused sisse võtta koplist, nii et neil oli lõunasöök vahele jäänud ja vennad olid üle 12 tunni söömata-joomata koplis istunud? Alleaaaa noh. Noh, see vähemalt tõmbas Lindal ego natuke alla. Muidugi, kui keegi teine oleks unustanud, siis oleks sõimu ja karjumist kui palju olnud, aga noh... Vahet pole. Näitab igaljuhul, et eksimine on inimlik. Aga hobused koplisse unustada...
:D
Ja tegelikult ega muud huvitavat ikkagist ei olegi...