Could someone get me some water please! What to you think I am, a camel???

Haah. Pealkiri on tingitud sellest, et ma vaatan Robbie DVD-d hetkel ja see kild on hea :)

Aga niiiniiinii. Mis siis täna minu eriti huvitavas elus kah toimunud on? :D
Esiteks oli vaba päev. Täiesti maaaaaaaagiliselt mõnus. Ärkasin ja lebotasin voodis ja õppisin natuke teooriat. Kuna oli eriti ilus ilm, jalutasin 7 km autokooli. Aktiivsus ennekõike!
Ja siis ma imbusingi juba veoauto teooriat tegema. Ja ära tegin!!!! Ikka suht masendav on see, kui sul on ainult 10 küsimust. Üks küsimus oli a`la midagi akselitele langeva jõu kohta ja no andke andeks, aga ma ei oleks sellele küll osanud isegi eesti keeles vastata. Aga muidu võib täitsa rahule jääda, kuna ei olnud üldiselt eriti kerged küsimused ja ikkagi soome keeles ja kui lisada veel Maarja (olematu) tehniline taip, siis on ime sündinud.... Vottak.
Tagasi imbusin bussiga ja niisama nautisin imeilusat ilma. Annult sain teada, et FINALLY peaks mu Lada paberid nüüd korras olema, nii et nüüd vaja ainult veel katsastus (ahhhaaa, ülevaatus on see vist eesti keeles, eks?) ära teha ja siis ma olen kah inimene. Ja kui hästi läheb, siis sellisel juhul saan äkki nii 2 nädala pärast veoauto sõidueksamit tegema ja kui ERITI hästi läheb, siis olen BC juhiloa omanik nii 3 nädala pärast. Aga see muidugi on kauge unistus hetkel.
Peale õhtuoodet (hobuste oma siis...) imbusin Juhaniga ratsutama. Selga minek on nüüd iga päevaga järjest normaalsem jälle, täna oli juba täitsa maasu. Põhimõtteliselt ratsutan nagu 4-aastase loomaga, aga minu meelest oli täna juba oluliselt parem kui eile. Noh, eks ma ainult ette-alla ja traavisirgeid ja samm-traav üleminekuid saan teha, aga nendega on niimoodi pusimist, et vähe pole. Sammus on tegelikult juba täitsa hea, inimesed natuke opakalt ainult vaatavad, et hobune sirutab ette-alla ja Maarja kiidab nagu segane :) Aga tema puhul see aitab nii hästi, kuna Juhan ju niiiiiiiiiiii tahab kõike õieti teha... Isegi mägedevorm on tegelikult kahe päevaga juba märgatavalt tõusnud, enam ma ei karda, et me iga hetk ninali käime. Ehkki ette-alla sõitmise suhtes ma pean nüüd natuke Annult mingeid kontrollharjutusi küsima ja oma piiblitega kah konsulteerima, muidu ta varsti hakkab miskeid kergemaid väljapääse otsima, ma tean teda küll :)
Ja päeva viimane üllatus oli see, et ma pesin Juhanit (ei, see pesemine ei ole üllatus, seda ma olen ikka varem kah oma hobusega harrastanud :D) Aga esimese asjana ma saan ta nüüd pesuboksis kinni panna ja ta võtab asja jumala rahulikult. Ja teiseks meil on teatavasti selline voolik, mis ülevale hobuse pea kohale kinnitub ja siis liigub seal. Ja ma sain täna looma niimoodi ära pesta, et voolik oli täpselt tema kohal ja isegi toetus ta seljale ja loom oli 100% rahulik. Ok, teistele inimestele tundub selline vaimustus ilmselt imelik, aga me räägime ju Juhanist. 6 kuud tagasi oleks ta ilmselt läbi katuse hüpanud sellise asja peale. Noh, kõigest pool aastat harjutamist ja eesmärk on traumadevabalt saavutatud. Jess!
Ja muud tegelikult ei olegi, kui välja arvata see, et ma suudan nüüd 5 km joosta ainult 2-minutilise sammupausiga vahepeal. Järgmine nädal läheb juba ilma pausita järjest. Kusjuures lihased pole kordagi valusad olnud ja põlved kah terved. Elu on ilus!