RIP Lancetto

Täna on siis see päev, kus täku surmast on möödas täpselt aasta. Kogu see värk on üldiselt nii või naa selline tabuteema, et KUI täkust üldse räägitakse, siis vägaväga üldises plaanis, aga mitte kunagi sellest, mis juhtus. Erilist vahet nagu ei olnud päevas, aga selline rõhutud olemine oli küll ja asju kontrollisime veel hoolikamalt kui tavaliselt. Mina muidugi olin see õnnelik, kellel täna õhtutall oli - no boksiuksi kontrollisin 5 korda ja ma ei liialda...

Siis Donkey käis täna selle silmaspetsi juures. Noh, kerge pime nurk on tal küll, kust pime on, aga õnneks mitte kogu silm. Arst ütle ka, et silm on nii hea, kui ta antud olukorras üldse olla saab ja et noor hobune, küll ta õpib niimoodi elama, pole hullu. Kuna Donkeyst jalgade pärast kunagi mingit Grand Prix hobust ei saa, siis pole vast hullu.

Siis me olime täna Lindaga suht halvad ja kasutasime räigelt meie uut praktikanti Katrit ära. Ehk siis immutasime ta hommikul Candyga maastikule ja siis veel Santtuga, sellal kui ma Teddyga väljas olin ja siis veel teist korda kah Candyga. Aga noh, milleks need praktikandid siis ikka on :)

Ja siis käisime veel Heko`s kah shoppamas. Ma sain nüüd lõpuks endale (või noh, mis endale..) korraliku sadulaaluse karva, oli mingi pakkumine, hea hinnaga sain ja kusjuures mulle meeldib see enda oma isegi rohkem kui Annu oma. Siis see hullult tore müüja-onu kiitis sakslasest kiropraktiku-onu, kes meile tuleb 2 nädala pärast. Oli saanud ühe maha kantud traavli nii korda, et see oli veel oma 2 aastat hullu pappi kokku ajanud. Kuna meil loodetavasti nii hull seis ikka ei ole, siis jääme huviga ootama.

Johni sõitsin kah täna, aga kuna endal oli selline mitte-eriti-hea olemine, siis ega sellest suuremat asja ei saanud. Ma VÄGA üritasin mitte närvi minna. Otseselt ei läinudki, aga eks ta ikka tunnetas, et midagi on teistmoodi. Aga no ta võiks ju üritada aru saada, et keegi ei tule talle kallale ja palju kergem on ratsanikule keskenduda. Kui on üks asi, mida ma ei kannata, siis see on see, kui hobune absoluutselt sinule ei keskendu ja samahästi võiksid sa seal seljas ka mitte olla. Aga no lõpuks oli tegelikult väga hea, sain selja ilusti tõusma ja tagumise otsa alla, liikumine oli kah kohe parem. Siis lõpetasin ruttu kohe ära, enne kui asi oleks uuesti halvemaks läinud. See süsteem kusjuures toimib temaga hästi. Linda ütles kah, et kõrvalt vaadates oli väga ilusti tagumise otsa alla toonud ja seljast töötanud. Noh, hetkel suudab ta seda järjest teha vast nii 10 sammu, aga rohkem ei saagi praeguses olukorras talt nõuda.

Ja siis ma tahaks hullult osta ühe raamatu hobuste söötmise kohta, mis on vägavägaväga hea. Aga 48 euri!!!! Ja siis ma tahaks veel hirmsasti seda Heuschmanni raamatut ja Paalmani oma kah. Noh, palju tahad, vähe saad.

Ja muud tegelikutl ei olegi. Ahjaa, ma olen oma jooksmisega nüüd sõltuvusse sattunud. Täna oleksin tegelikult nagu vahele jätnud, kuna nii kiire päev oli, aga ei - kell veerand kümme lükkasin tossud jalga ja minek. Kes oleks seda uskunud...