Uputus...

Prrr... Väljas on selline ilm, et hea peremees tõepoolest ei ajaks koera kah välja (mis ei takista muidugi Maarjat ratsutama minemast). Vihma kallab. Ja kallab. Ja kallab.
Aga mina tegin omale suuuuuuuuuuuuuuuure tassitäie teed ja pugesin teki alla. Tegelikult on täitsa mõnus nii, kohe varsti võtan raamatu kah ette :)
Üldiselt oli tänane päev selline ebameeldiv. Olin üksi tööl ja kõik oelks olnud väga positiivne, kui ma oleksin teadnud, et praktikandi-Katri täna tööle ei tule. Ehk siis mul oli vaja hommikusele õudusele lisaks veel Candyga maastikule minna. Aga hakkama sain ja isegi oli aega lõunat süüa. Annu sõitis ise õhtupoole ( ehk siis läks ratsutama kell 15.30 - minu tööpäev peaks IDEELISELT lõppema kell 15, sellega oleme leppinud, et enne 16-t minema ei saa. Aga täna ta siis rõõmsalt lehvis kell pool neli alles ratsutama. Noh, mis teha) ja nii sain asjad tehtud klla poole viieks. Ja MUIDUGI hakkas täpsetl sellel hetkel, kui mina hobust valmis panin, täiega vihma kallama. Toppisin vihmateki peale ja kuna maneežis olid juba tunnid, läksin välja. Vihmatekk ei aidanud. Ikka oli märg ja paha. Ma midagi mõttekat teha ei üritanudki, tegelesin ainult sobiva kollilähenemistaktika valmisega. Tundub, et leidsin sobiva, aga ma üldse ei viitsi täna kirjutada sellest ega millestki muust. Nii et ma parem joon oma teed edasi ja naudin vihmast ilma :)