Friday, May 8, 2009

I tried love

Hahh. Täna kuulasin jooksmas käies erinevaid Robbie B-saidereid ja sellel on lihtsalt liiga head sõnad noh.
Aga nüüd ma pean hoiatama, et kõik järgnev on vist ainult hobujutt:
Ma ei tea, kas ma mainisin seda, aga Annu mingi paar päeva tagasi pakkus, et ta tahaks Juhanit korde peal natuke töötada. Mina muidugi hüppasin õnnest lakke selle peale eriti arvestades, et ta ISE seda välja pakkus. No ja täna oli siis Suur Päev käes.
Ja täiesti lõpp nagu! Ma pole ausalt öeldes kunagi Juhanit niimoodi jooksmas näinud, ka tema kõige parimatel päevadel, kui Pilts kordetas, mitte. Ja ma ei saa aru, mida Annu teeb. Et siis 10 minutit ja hobune oli nii usaldav ja niiiii lõdvestunud, et midagi hullu. Igal juhul Annu nüüd leidis, et seda tööd peaks tegema nii 2 korda nädalas ja et ta on täitsa nõus seda ise tegema (kas ma olin õnnelik?). Lisaks ta siis veel rääkis nii palju, et talle ikka vägaväga meeldib Johni iseloom ja töösse suhtumine. Et kui ta oleks parema kehaehitusega ( ja andekam ja... ), siis sellise iseloomuga hobuse tahaks ta kindlasti endale osta. Eks ma usun, et see Annu aktivism ongi tingitud sellest, et John on tema jaoks nii teistmoodi hobune ja väljakutse. Nagu ta ise täna rääkis, et oma hobustelt nõuaks ta 5 korda rohkem ja oleks palju vähem kannatlik, aga Johniga tahab ta niimoodi töötada, et mingeid tagasilööke ei tuleks. Käed olevat tal küll sügelema jäänud lõpuks, et nii oleks tahtnud rohkem teha täna. Ja seda ütles ta kah, et nüüd ta on 95% kindel, et see "longe" vasakule tuleb ainult tema kõverusest. Ehk siis tahab õlaga sisse joosta ja väldib vasaku tagajalaga töötamist. Et kui lasta tal joosta sellises asendis, nagu ta ise tahab, pole midagi, aga kui peab ennast õigesti kandma, on see lihtsalt nii raske tema jaoks. Aga jah, tänase päeva lõpuks ma suht hõljusin ikka pilvedes omadega. Selline kivi on südamelt langenud, et vähe pole. Ja kui Annu nüüd tõesti teda kasvõi nädalas korragi töötab, on see minu jaoks juba nii poole aasta töö, mis minu eest ära tehaks. Bueno!
Ma siis veel küsisin ette-alla sõitmise kohta ja ta ütles kaks asja:
Esiteks, et kontrolli mõttes ikkagi parim vana hea ratse-ette-anda-harjutus. Ja et kui ma vähegi kahtlen, et kas tagaosa korralikult alla tuleb, siis pigem sõita terakene rohkem juurde (muidugi ilma rütmi kaotamata ja kiirustamiseta ja Juhani puhul ka üritada mitte hobust ära ehmatada). Tegelikult rääkisime mingi kõva 20 minutit kokku absoluutselt kõike maailma teooriaalast teksti, aga ma kõike küll siia kirjutama ei hakka. Noh, võib-olla veel seda, et inimesed tihtipeale mõtlevad, et ette-alla sõitmisega on asi lahendatud. Aga tegelikult on see ju alles algus. Ehk siis sellel hetkel saad sa hobuse selja tööle ja sealt alles õige töö ju hakkab... Ja no muidugi ei tohiks unustada, et hobuse saba ON parim indikaator üldse.
Siis veel niipalju, et ta üritab meile siia saada ratsutamise pilatese/alexanderi-tehnika inimese koolitama. Ja noh, mind kupatataks sinna kasvõi sunniviisiliselt. Mis siis , et ma HULLULT tahaks vabatahtlikultki. Jääme ootama!
Siis eile jõudis lõpuks meie uus treiler kah kohale, nii et nüüd ei pea enam ühe hobuse pärast 7-hobuse-autoga seiklema minema.
Ja Donkey ja Rantana käisid täna kliinikus ja uudised olid head. Donkey silm on hetkel nii hea, kui ta selles olukorras üldse olla võib ja teisipäeval läheb ta ilmselt Helsingisse silmaveti juurde. Rantana luu võiks olla rohkem juba kokku kasvanud, aga vähemalt pole luu rohkem paigast nihkunud, nii et loodetavasti opist ta nüüd pääseb. Ja Annu ilmselt tahab talle varsa teha Lancettoga, kasutades doonorema. Noh, meil saab siin põnev olema. Ja Candyl on nüüd jälle pähe auk puuritud, seekord suurem kui eelmine. Ja nüüd nad kasvatavad tal seal mingeid seeni ja no keegi tegelikult ei saa täpselt aru, mis seal toimub. Õu vell.
Ja muud ei olegi tegelikult. Sai järjekordselt hullult segane tekst siia, aga no keda huvitab, see üritab aru saada, eksju?

No comments: