Heipsa!

Hmm.Väga midagi huvitavat pole olnud. Noh, pühapäev oli vaba päev ja kuna Noora läks Niihamasse drive-in võistlustele, imbusin kaasa. See maneež seal on ENDISELT hiiglaslik. Ja ma tõesti ei saa aru, et neil on seal ideaalsed võimalused rahvusvahelisteks võistlusteks - ja siis on võimatu korralik pinnas teha? Eks ma olen nüüd juba ära kah hellitatud, aga no see ei olnud tõesti mitte hea see põhi seal. No eniveis ma siis imblesin seal nii pool päeva ja hull igatsus tuli võistluste järele. Õehhh, kuidas oleks tahtnud ise kah sõita.

Õhtupoole käisin Juhaniga jalutamas ja siis oli naljakas hetk kah. Meil oli hobuseautol trapp maas parasjagu ja Juhan oli mul korde otsas. No ma siis ronisin autosse, et suulised sealt võtta ja järgmisel hetkel oli John mulle lihtsalt lampi järele imbunud autosse. See oli küll hullult meeldiv üllatus. Et tõesti tuli vabatahtlikult auto peale. Aga jah, nüüd ma olen veendunud, et see treileri peale mineku probleem tal ikka tõesti ainult selle pärast, et ta kardab mitte ära mahtuda. Autodega pole ju üldse probleeme.

Noh, see selleks. Õhtul imblesin veel koolisõidutrenni (seekord Paavoga) ja endiselt oli hullult lahe.

Täna oli kohutavalt normaalne päev. Linda imbus Teddyga füsioterapeut-Tuula juurde ja minul oli kodus ainult üks loom. Nii et täiesti ajalooline moment oli, kui kell 14 saime Lindaga oma loomi sõitma minna. Jah, isegi mina! Imbusin siis täna Johnile üle 5 nädala esimest korda jälle selga. Jäin täiesti terveks ja puha. Esimesed 20 sekundit oli selline ääre peal olek, et kas pukitab alla või mitte, aga maha rahunes. Traav oli täiesti puhas, aga paremale oli ikka kahtlaselt kõver ja tasakaalustamata. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et... äkki see pikk tööst väljas olemine on lihtsalt meid toonud tagasi sinna, kus me olime aasta tagasi (st. et kõver, tuim jne) Et tundub küll, et hobune on jube, aga äkki ta oligi alguses selline? Ma ju ei mäleta enam, 2 kuud tagasi oli ta ikka täitsa hea sõita juba kohati. Noh, nii või naa immutan homme Annu vaatama ja eks ta siis ütleb, mis arvab. Positiivne on vähemalt see, et longet pole ja vasakule oli täitsa stabiilne. Ehk siis kõik loomad said liigutatud ja enda loomad sõidetyd ja lõunapaus oli kah tund aega ja ikka lõpetasime enne kella 16. See oli kohe jäädvustamist väärt hetk :)

Aga nüüd ma pikemalt ei kirjuta, imbun Paavoga hüppama ja siis üritan selle asja siin üles riputada.

PS! Ahjaa, meil tuli Lindaga idee, et kuidas me rikkaks saame. Peame ärima Villelt (Kulkaselt siis) paarsada autogrammi ja tema Eesti fännitüdrukutele maha müüma. Või no v-o midagi muud autogrammide asemel. Eniveis, selle peab ära tegema :D

Adios!