Nii. Kuna mul oli vaba päev, tegelesin ma põhiliselt ainult magamisega. Mingil vägaimelikul kombel magasin täna kella10-ni jutti. Ja nüüd ma kahtlustan, et põhjus minu hommikuseks ärkamiseks on, nii naljakas kui see ka pole, tavaliselt Miia hääl. Ehk siis täna tal oli vaba päev ja hommikune kohvinurk ei toimunud ja mina sain kohe magada. Hehh.
Siis ma käisin veel jooksmas ja sõna otseses ja kaudses mõttes surin, sest jube tuul oli (ja on ka hetkel) ja päike oli hullult palav ja kõik maailma taimed õitsevad, nii et hingata pole midagi. Ma sügavalt kahtlustan, et sellest kõige jubedamast mäest oleks 80-aastane vanaema kah kiiremini üles KÕNDINUD kui mina jooksin. Eniveis, siis ma olin näost tulipunane ja üle kere nagu tõsine higikoll ja Annu oli geniaalne: "Oh, you came from jogging?". Doaaaaaaah...
Tegelikult pole midagi muud huvitavat olnud peale selle, et ma olen niiiiiiii positiivslt meelestatud ja õnnelik. Ehk siis keda ei huvita, kui tubli John on, minge kohe viimase lõiguni heaga...
Annu võttis siis täna jälle Johni. Ja väljendudes tema sõnadega, ta on "amazed", et John nii kiiresti areneb. Et siis ta on teinud hobustega pool aastat tööd, et saavutada seda, milleni Juhan on jõudnud kolme kordetamiskorraga. Ühtlasi ta arvas, et järelikult asi ei saa väga palju tal isegi lihastes olla, ehkki ta on selline hobune, kes igal juhul üritab, kui aru saab, mida temalt tahetakse. Et isegi sellisel juhul ei saaks praegune areng nii kiire olla. Et ta siis arvas, et lähiminevikus on teda väga "pulling and bending" meetodil töötatud. Mhm, minupoolsed mõtted selle koha pealt jätan ma hetkel enda teada - "what do I know about riding anyway...". Eniveis Annu oli tõsiselt rõõmus ja positiivne. Ja kess teab, kui enne pakkus ta, et 120-ni töötamiseks läheb Johniga 5 aastat, äkki oleme me taandunud nii kolmeni hoopis. Selleks peaks vaesel hobusel muidugi mõni teine ratsutaja Maarja asemel olema, aga no eniveis. Hetkel on John Annu ootused siis ületanud nii... matemaatikat abiks võttes...16-kordselt :)
Jah, samas ta on nüüd viimase nädalaga tõesti hullult kiiresti arenenud. Ei tea, kas see E-vitamiin nüüd kah tööd lihtsustab või mitte, aga no vahet suurt polegi.
Ja siis pärast muidugi Katri jälle fännas Johni (emmm, ta stabiilselt räägib, et ta tahab Johnga abielluda.. Mul hakkas natuke hirmus, aga ta ongi natuke omamoodi inimene) ja Annu leidis suurepärase viisi Johni iseloomustamiseks : " Yes, he`s a real gentleman..".
**Ja nüüd kõik koos - AWWWWWWWWWW....**
Aga igal juhul ma nüüd lõpetan selle kiitmise siin ära. Ja täiesti imelikul kombel ja täiesti lampi hakkas mul kummitama Lynn Andersoni Rose Garden. Ma küll üsna olen oldies-tüüpi inimene, aga seda ma küll ei mõista, kust see lugu nüüd järsku välja hüppas. Igal juhul tuleb hull lapsepõlv sellega meelde. Kui ma ei eksi, siis see oli meil kunagi kodus mingi kasseti peale lindistatud? Annika?
I beg your pardon,I never promised you a rose garden
Along with the sunshine,
There's gotta be a little rain sometimes
When you take, you gotta give, so live and let live
Or let go
I beg your pardon
I never promised you a rose garden
I could promise you things like big diamond rings'
But you don't find roses growin' on stalks of clover
So you better think it over
Well, if sweet-talkin' you could make it come true
I would give you the world right now on a silver platter
But what would it matter?
So smile for a while and let's be jolly
Love shouldn't be so melancholy
Come along and share the good times while we can
I beg your pardon
I never promised you a rose garden
Along with the sunshine
There's gotta be a little rain sometimes
I beg your pardon
I never promised you a rose garden
I could sing you a tune or promise you the moon
But if that's what it takes to hold you
I'd just as soon let you go, but there's one thing I want you to know
You better look before you leap, still waters run deep
And there won't always be someone there to pull you out
And you know what I'm talkin' about
So smile for a while and let's be jolly
Love shouldn't be so melancholy
Come along and share the good times while we can
I beg your pardon
I never promised you a rose garden
Along with the sunshine
There's gotta be a little rain sometimes...
madison park shower curtain
3 years ago
1 comment:
Terve Lynn Andersoni kassett oli jah :):):) Paar head lugu oli seal veel. Aga need tõesti ei tule enam meelde. Hämmastav, et sa selliseid asju mäletad- päris kribu olid ju siis veel?
Meil oli eile siganõme trenn. Nii nõme, et ma ei saa jätta siia kirjutamata sulle. Nimelt me läheme sel laupäeval Võnndu? Võnnusse? (Tartu lähedal) Kaera-Jaani võistutantsimisele. Noh mingi võistlus, millest neiduderühm on sada korda osa võtnud ja ka kinni selle pannud. Tuleb esitada 3 tantsu, millest üks peab olema Kaera-Jaan. Iseenesest ju väga vahva segarühmaga minna, aga et siis mure selles, et me pole veel ühtki Kaera-Jaani õppinud!!! Lisaks jõudsime siis järeldusele, et praktiseeriks seal kasutusel olnud varianti ise see jaan välja mõelda. No ok. Aga... Aprillis olis meil ju kontsert, eks. Ja siis peale seda kohe ülevaatus. Ja siis tegelesime nädal aega Noorte MMi avatseremoonia tantsudega (mis saab vist vahva olema, kuigi kõik inimesed tõesti ei ole sündinud tantsuõpetajaks, hmm) ja siis oli osa rühmast nädala Türgis. Ja nüüd siis sel esmaspäeval ja kolmapäeval oli meil jälle üks tantsulooja neid MMi asju õpetamas. Ja meie Kaera-Jaani väljamõtlemine siis? Mis sa arvad, millal see toimus? Peale MMI proovi lõppu ehk siis alates 20.30!!!! kahel päeval!!! Ja kas tantsu mõtlemine on lihtne asi? EI OLE. Eriti kui igal ühel erinevad mõtted ja aega nagu ei ole jne. Et siis Merle oli närvis, mis omakorda tegi meil tuju hirmus vastikuks, eriti arvestades, et olime selleks ajaks juba kaks tundi mahviga trenni teinud. Ja oehh, ma ei taha kohe mõeldagi, kui nõme see eilne trenn oli. Ja siis samal ajal vaatad, et kell hakkab 10 saama ja mõtled, kuidas kallis poeg tahab tuttu minna, aga ei saa, sest vanemaid pole kodus jne jne jne. No kuidagi sai see tants lõpuks valmis, aga ei ole vist vaja mainida, et minu maitsele see tants küll ei ole. Hmmm.
Ühesõnaga.... ma väga loodan, et laupäevaks on kõigil tuju parem, muidu on asi.... Ja moraal on see, et enne, kui hakata esinemisi ritta seadma, tuleks mõelda, kas nende kõigiga ka hakkama saab. Ei ole mõtet nagu vihtuda teha asja kiirmeetodil ja nii, et ise sellest enam rõõmu ei tunne. Ei ole vist vaja mainida, mis tundeid see minus tekitab, et meil järgmisel nädalal JÄLLE esinemine on.
Oehh. Sain vähemalt hingelt ära kaebeldud.
Aga see küll tore, et Juhan on tore ja härrasmees :D
Post a Comment